Alatoitumuses laste protsent on Eestis kahekordistunud

Mitte kõik lapsed ei saa liha ja kala süüa siis, kui soovivad

FOTO: SCANPIX

Eestis elab vaesusriskis iga viies laps, Euroopa Liidus kehtib vastav näitaja iga neljanda lapse kohta.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgi tuleb lastele tagada haridus, tervishoiuteenus, majutus, vaba aeg ja tasakaalustatud toitumine. Eurostati andmetel elas 2014. aastal ELis vaesusriskis 26 miljonit last (nooremad kui 18), mis teeb 28 liikmesriigi lõikes 27,7 protsenti.

«Selle olukorra lõid kärpepoliitikad ja asi läheb pidevalt halvemaks,» ütles europarlamendi raportöör Inês Cristina Zuber. Vaesusriskis elavaid lapsi on kõige rohkem Rumeenias (51%), Bulgaarias (45,2%) ja Ungaris (41,4%). Kõige vähem aga Taanis (14,5%), Soomes (15,6%) ja Rootsis (16,7%). Eesti vastav näitaja on 22,3 protsenti.

 Samuti on probleemiks laste alatoitumus. UNICEFi 2014. aasta ülevaate põhjal on Eestis, Kreekas ja Itaalias võrreldes 2008. aastaga kahekordistunud laste protsent, kes ei saa igal teisel päeval süüa liha, kana või kala.

Sotsiaalne tõrjutus

Vaesus ei tähenda vaid rahalist kitsikust. Peale selle, et peredel on raskusi põhivajaduste nagu riiete ja eluaseme  tagamisega, käib vaesusega kaasas sotsiaalne tõrjutus ning puudulik ligipääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele ja haridusele. Raskemas olukorras on tihti üksikvanemate lapsed, eelkõige üksikemade lapsed.

Täna kiitis Euroopa parlament heaks resolutsiooni, milles kutsutakse liikmesriike tõhustama tööd laste vaesusriski kõrvaldamiseks.

Resolutsiooni poolt hääletas 569 saadikut, vastu oli 77. Erapooletuks jäi 49. Muuhulgas nõuavad saadikud, et liikmesriigid tagaksid kõikidele igas vanuses lastele juurdepääsu tasuta, kaasavale ja kvaliteetsele riiklikule haridusele.

Populaarne

Tagasi üles