/nginx/o/2015/11/26/4739523t1h99c1.jpg)
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul kaalutakse praegu sotsiaalministeeriumis koostatava toitumise rohelise raamatu raames ühe variandina ka toidumakse ning ebatervislike toodete reklaami piiranguid; samas on need suunad hetkel arutlemisel ja analüüsimisel ning mingeid otsuseid veel vastu võetud pole.
«Need arutelud sel teemal tõepoolest käivad erinevate rühmadega, dokument iseenesest on veel toores, aga kindlasti me selles kontekstis tahame selle arutelu algatada, mis puudutab kahjulike toitude erinevaid regulatsioone,» ütles Ossinovski BNS-ile.
«Selle eesmärk väga lihtne, loomulikult me näeme seda, et Eestis nagu paljudes teistes riikides on juhtunud, et koos heaolu kasvuga kasvab ka ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal, eriti murettekitav on seis lastega. Ülekaaluliste laste protsent kasvab väga jõudsasti ja kahtlemata ei ole siin mingit küsimust, et selle taga on kaks teemat, esiteks on liikumisaktiivsuse vähenemine laste seas ja teisest küljest on see ebatervislik toitumine,» selgitas minister.
Selles kontekstis on Ossinovski sõnul võimalik läheneda kolme erinevat teed ja neid kolme teed ka analüüsitakse - need on teavitus- ja ennetustegevus, erinev maksustamine ning reklaamipiirangud.
Ossinovski sõnul võib teatud juhtudel piisata ka teavitustegevusest, et viia inimesteni info, et millised toiduained mida sisaldavad, missugune on nende toiduainete tarbimise mõju inimeste kehakaalule ja tervisele laiemalt; ning rangemaid meetmeid pole tarvis kasutusele võttagi.
«Siin on keeruline küsimus kindlasti see, kas toodete-toiduainete märgistamisel peaks täiendavaid nõudeid rakendama, näiteks suhkru, soola ja muude ainete sisaldust täpsemalt välja tooma. Paljudes riikides on see olemas, see peab olema tootel nähtaval kohal suurelt kirjas, et kui palju see suhkrut sisaldab, kui palju see on päevasest soovitatud annusest ja nii edasi. Eks neid võimalusi sellele teemale läheneda on üsna mitmeid, eks me siis peame tootjate ja müüjatega läbi rääkima.»
«Teine teema on tõepoolest reguleerida nende toodete ebaatraktiivsemaks muutmist hinna tõstmisega, mida saaks siis teha teatud maksupoliitiliste meetmetega, siin tuleb loomulikult olla väga ettevaatlik,» ütles Ossinvoski. «Paljud riigid on seda püüdnud rakendada, mõnes riigis see on õnnestunud, mõnes riigis on sellest hiljem loobutud.»
Ossinovski nimetas erineva maksustamise puhul ühe probleemina liigset bürokraatiat: mis peab olema tagatud selleks et kontrollida kui palju, mida ja mis asi sisaldab ja nii edasi. «See erineb oluliselt näiteks alkoholi või tubaka või kütuse maksustamisest, kus on selgelt ära defineeritud, mis asi see on ja siis on võimalik seda maksu ka võtta.»
«Me oleme siin näiteks energiajookide maksustamise teemat käsitlenud ka koalitsioonilepingus, et viiakse läbi analüüs, kas oleks mõistlik energiajooke kuidagi maksustada. Ja eks Toitumise rohelise raamatu kontekstis algatame ka selle arutelu, et kas mõnes muus valdkonnas oleks võimalik seda teha. Eks eesmärk ole lõpuks see, et administreerimiskulud ei oleks suuremad kui sellest saadav tegelik tulu,» rääkis Ossinovski.
Mis puudutab reklaami, siis siin võiks Ossinovski sõnul esimeses jaos püüda jõuda mingisuguse eneseregulatsiooni kokkuleppeni reklaamiandjate ja -tegijate poolt, et eeskätt lapsi ebatervisliku toidureklaami eest rohkem kaitsta. «Me oleme seda püüdnud ka teistes valdkondades teha, alkoholireklaami puhul ei ole see väga hästi õnnestunud,» möönis ta.
Ossinovski sõnul seisavad lähiajal antud teemadel ees põhjalikud arutelud. «Eks see avalik diskussioon annab natuke selgust, et kui suur see probleem on ja kuidas me seda kõige paremini suudaksime lahendada. Erinevalt alkoholist, tubakast ja mõnest teisest tooterühmast, siis iseenesest suhkru ja soola tarbimine pole kahjulik, kui seda tehakse mõõdukates kogustes, nii et täielikku suhkrut sisaldavate toodete reklaamikeeldu mõistlik teha ei ole.»