Suitsetamisest loobuja päevik: pärast kuuendat nädalat on palju muutunud
Lisatud eksperdi kommentaar.

Kaarel Orumägi jagab enda väljakutseid suitsetamisest loobumisel

FOTO: Liisi Sepp

Üle-eestilise noorte muusikaliteatri juht Kaarel Orumägi on otsustanud enda võitlust tubakast loobumisel Postimehe lugejatega kuue nädala jooksul jagada.

Avaldame Kaarli kokkuvõtte kuuendast suitsuvabast nädalast, mis oli ka eksperimendi viimane nädal.

Eksperimendi viimane, kuues nädal on nüüd selja taga. Olen väga rahul, et nõustusin eksperimendis osalema ja proovisin tubakast loobuda. Olen kindel, et see nädal ei jää minu jaoks viimaseks suitsuvabaks nädalaks, vaid proovin ka edaspidi tubakatarvitamisest hoiduda. Kui mingil põhjusel see ei peaks õnnestuma, siis vähemalt suuresti vähendama. Olen praegu vaid 19-aastane ja igaks juhuks ei paneks oma pead pakule avalikult lubades, et mitte kunagi enam suitsetamas ei nähta. Kes teab, mis elu toob? 

Mis on pärast tubakast loobumist kuue nädala jooksul muutunud? Pärast 6. nädalat on endiselt paranenud kõik see, mida olen ka eelmistes artiklites maininud:

  • maitsemeel on erksam ja ma ei lisa toidule nii palju soola kui varem;
  • võhma on rohkem – jaksan bussile joosta, ilma et suus oleks vere maitse ja silme ees valge tunnel;
  • ma ei ole enam õhtuti nii väsinud ega loid ning ka hommikuti ärkan palju selgema ja rõõmsamana kui varem;
  • ma olen suitsetamisest loobumisega säästnud kuue nädala jooksul paarsada eurot;
  • minu kui laulja ja lauluõpetaja jaoks kõige tähtsam muutus: pärast 6. nädalat tunnen ma selgelt, kuidas minu hääle kvaliteet on väga palju paranenud ning minu kopsumaht on suurem kui kunagi varem.

Ilmselt on see viimane põhjus minu jaoks kõige suurem motivaator ja edasiviiv jõud, miks ma ka edaspidi tahan olla tubakavaba. Mulle on küll räägitud sellest, kuidas suitsetamine häälepaelu rikub, kuid ma ei võtnud seda kunagi eriti tõsiselt. Nüüd aga on see omal nahal järele proovitud – kuna ma näen tulemust oma silmaga ja kuulen oma kõrvaga, siis soovitan ka teistel noortel lauljatel suitsetamisest loobuda. Kasvõi oma tulevase karjääri nimel. Oma silm ja kõrv on kuningad.

Eksperimendi lõppemise eel on mul mõned hirmud, mis mõtlema panevad. Kas võimalik tulevane lauljakarjäär on ikka piisav motivatsioon, et ma pärast eksperimenti uuesti auku ei kukuks ja suitsetama ei hakkaks? Usun, et kõik mis juhtub, juhtub põhjusega ja kõik otsused, mis me vastu võtame, on meie elus õigel ajal, õiges kohas, et õpetada midagi sellist, mille peale me muud moodi ei oleks tulnud. Seega tehke ka teie see otsus jätta suitsetamine päevapealt maha ja tunda ise, kuidas elu läheb kergemaks, rõõmsamaks ja soodsamaks. Kui mitte igaveseks loobuda, siis proovida seda vähemalt teatud aja, näiteks kuus nädalat.

Sellest võib ootamatult saada kuus kuud või kuus aastat või lausa 60 aastat. Suitsetamine on lihtsalt loll harjumus ja inimene on kahjuks selle harjumuse ori. Nii lihtne on teha nii, nagu alati oleme teinud. Tunne ennast erilisena ja viska juba täna käes olev sigaret nurka ja taskus olev pakk prügikasti. Kinnitan teile, et te veel naudite oma suitsuvaba elu!

--

Tubakast loobumise nõustaja, dr Tiiu Härmi kommentaar:

Kaarel on püüdnud olla suitsuvaba kuus nädalat. Selle ajaga on ta säästnud üle kahesaja euro. Tema kui laulja põhiline tööriist – hääl – on kvaliteetsem, jõulisem ning kopsumahtu on rohkem kui kunagi varem. Kaarel seab oma suitsetamisest loobumise eksperimendi eesmärgid olla tubakavaba ja nautida elu, teistelegi noortele lauljatele eeskujuks.

Suitsetamisest loobumise kuuenädalases protsessis oli esimestel nädalatel tagasilööke, millest Kaarel tegi oma järeldused ja õppis neid edaspidi ennetama. Jutt on kahest tehtud suitsust esimesel nädalal ja ühest e-sigaretist kolmandal nädalal. Ka vesipiibu suitsusaaste sai ära proovitud, mitte piibutajana, vaid passiivne vesipiibu tubakasaaste sissehingajana. Need kogemused olid võikad, vastuolus Kaarli põhiseisukohtadega, aga samas ka  tõsiseks õppetunniks edaspidises loobumisprotsessis.

Kaarel arvab, et tema on 19-aastasena veel liiga noor, et teha otsuseid edasiseks eluks. Üldsegi mitte! Nüüd, mil lühikese ajaga on oma tervise heaks nii palju tehtud, elustiili muudetud ja positiivsust endasse kogutud, ongi õige aeg seda suurepärast saavutust märgata, hinnata ning jääda püsivalt mittesuitsetajaks – seda kuueks kuuks, kuueks aastaks ja siis kogu eluks! Ma usun, et Kaarel leiab tuge oma headelt sõpradelt ja tuttavatelt, et hoidagi oma tervis ja organism edaspidi tubakavaba!