/nginx/o/2015/12/02/4758885t1had3e.jpg)
Ida-Viru keskhaigla ülemarsti sõnul ei ole 150 000 elanikuga piirkonnas mõeldav, et inimesed jäävad elukohajärgsest arstiabist ilma – hoolimata olukorrast, kus vajalikke eriarste on võrdlemisi raske leida.
Keeruline piiriäärne piirkond ülikooli lõpetanud arste ei meelita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigla on personalivalikul seatud väga keerulisse olukorda, kuna valdav osa praegu Tartu ülikooli lõpetavatest arstidest ei soovi asuda tööle Ida-Virumaale. «Ülikooli lõpetanud arstid on juba sageli pereinimesed ja Ida-Virumaal ei pruugi olla võimalust mittemeedikust inimesele,» nentis Kohtla-Järvel asuva Ida-Viru keskhaigla ülemarst Aime Keis.
Kuigi otseselt patsientidega suhtlemiseks ei ole vaja haiglas perfektset eesti keelt, on meditsiiniline eesti keel vajalik kohe tööle hakkamisel, sest kogu töö ja dokumentatsioon on eestikeelne. «Kellel on motivatsioon meie haiglasse tööle jääda, see õpib eesti keele kiiresti ära,» kinnitas Keis.
Mis puudutab keeleinspektsiooni peadirektori väidet, et 90 protsenti haiglatele tehtud ettekirjutustest on seotud nende meditsiinitöötajatega, kes on juba 20–30 aastat Eestis töötanud ja saanud hariduse nõukogude ajal Tartu Ülikoolist, siis täpsustas Keis, et Tartu Ülikoolist tulnuid on nende hulgas siiski võrdlemisi vähe. «Arstid, kes on asunud siia tööle 30 ja rohkem aastat tagasi, on enamasti samuti Venemaalt ja mujalt endistest Nõukogude Liidu vabariikidest pärit,» kostis ta.
Eesti keele tasemeeksamite sisu arusaamatu
Küll aga näeb Ida-Viru keskhaigla ülemarst praegu teravat probleemi hoopis selles, mida nõutakse välismaalastelt eesti keele tasemeeksameid tegemisel. Nõuded ei ole tema hinnangul objektiivsed ega taga, et arstid saavad eesti keele kui töökeelega hakkama.
«Sellel aastal oli meie haigla arstide eesti keele õpetaja vägagi nördinud, kuna eesti keele B-taseme kategooria eksamil oli vestluse teemaks kanepi legaliseerimine,» sõnas Keis ja tõi näite ka paari aasta tagusest C-taseme eksamist, kus eestikeelsesse teksti oli sisse lükatud ka setukeelseid lauseid. «Mul on paraku kogemus, kus ametlikult B-kategooriat omav isik ei valda eesti keelt tasemel, et ta oleks võimeline tööalast dokumentatsiooni täitma ja tööalast terminoloogiat valdama,» lausus Keis.
Tema sõnul ei ole tal tööandjana mingit kasu inimesest, kes suudab temaga vestelda kanepi legaliseerimise teemal. «Tööd riigikeeles ta teha ei suuda, keeleinspektsiooni jaoks on aga paberil kõik JOKK,» tähendas Ida-Viru keskhaigla ülemarst.
Tööjõupuudus pidev
Töövahenduskeskkonnast CV-Online leiab hetkel 18 aktiivset kuulutust, millega Ida-Viru keskhaigla otsib tervet rida eriarste – teiste hulgas näiteks kardioloogi, reumatoloogi, radioloogi, uroloogi, günekoloogi, erakorralise meditsiini arsti – ning teisigi tervishoiutöötajaid, näiteks intensiivraviõde ja hooldajat. Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuhi Ülo Veldre sõnul ei tohiks aga selles arvus olla nii haigla kui piirkonna eripära arvesse võttes mitte midagi üllatuslikku ega ka ebatavalist.
«18 vakantset kohta moodustab meie töötajate arvust alla 2 protsenti, mis on pigem tavaline kui ebatavaline olukord arvestades aastaid kestnud ja süvenevat kvalifitseeritud tööjõu nappust kogu tervishoiu sektoris,» tähendas Veldre, lisades, et Ida-Viru keskhaigla on ka regiooni suurim eriarstiabi osutav meditsiiniasutus, kus on kokku üle 1100 töötaja.
Ka Narva haigla kodulehel otsitakse tööpakkumiste all tervet rida eriarste – teiste hulgas näiteks anestesioloogi, neuroloogi, radioloogi, psühiaatrit ja reumatoloogi. Veel on Narva haiglas hetkel vaja kirurgi, füsioterapeuti ja tegevusterapeuti.