/nginx/o/2015/12/11/4788175t1h508e.jpg)
Kolmest viimasel kuul leetritesse nakatunud inimesest üks oli Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) ämmaemand, kes jõudis enne diagnoosi saamist ka sünnitusosakonnas mitu päeva tööl käia. Haigla kutsus täiendavasse kontrolli umbes 40 inimest.
ITK sünnitusosakonna ämmaemand nakatus leetritesse, 40 inimest kutsuti kontrolli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Leetritesse haigestunud ämmaemand on meie haigla töötaja ja ühtlasi Indoneesiast tulnud haigestunud patsiendi õde. Ta on lapsepõlves saanud leetritevastase vaktsineerimise, aga selleaegsed vaktsiinid ei taganud eluaegset immuunsust,» selgitas ITK infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm.
Haigestunud ämmaemand oli ITKs tööl 4. detsembril, kuid ta tundis ennast haigena ja pöördus Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikusse. 7. detsembril kinnitus naise leetrite diagnoos.
Kõik töötajad ja patsiendid, ligikaudu 40 inimest, kes leetritesse nakatunud ämmaemandaga tööajal kokku puutusid, on Rõõmu kinnitusel kutsutud tema kui nakkusarsti vastuvõtule.
«Me ei saa täna veel öelda, et ohtu ei ole. Hetkel me saame öelda, et keegi täiendavalt haigestunud ei ole.
«Oleme kontrollinud neil leetrite viirusevastaseid antikehi. Analüüsi vastuste alusel on enamikel töötajatel leetrite viirusevastased antikehad olemas, seega nad ei haigestu leetritesse,» ütles Rõõm. Leetrite peiteaeg kestab 7–18 päeva (keskmiselt 10 päeva), aga teatud juhtudel võib pikeneda kuni 21 päevani.
ITK infektsioonikontrolli osakonna juhataja selgitas, et kui kontaktist nakatunuga on möödas vähem kui 72 tundi ja on teada, et inimesel immuunsust ei ole, võib teha kohe leetrivaktsiini. Antud juhul seda enam teha ei jõudnud.
«Me ei saanud siis enam revaktsineerida. Seda ei tehta reeglina kunagi siis, kui kontaktist on liiga palju aega möödas. Me peame alati kogu peiteperioodi ära ootama. Sellised on reeglid. Muidu võib elus nõrgestatud vaktsiin haigust raskemaks muuta,» lausus Rõõm.
Juhtunust on teavitatud ka terviseametit. Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul teeb haigla ise kõik vajalikud uuringud ja selgitab, kellel on piisav immuunsus ja piisav hulk antikehasid ning keda on vaja vaktsineerida. «Kõik need asjad on juba ka tehtud,» kinnitas ta.
«Me ei saa täna veel öelda, et ohtu ei ole. Hetkel me saame öelda, et keegi täiendavalt haigestunud ei ole. Üks nakkuskahtlane isik praegu on, aga ta ei ole seotud ITKga. Ta on praegu jälgimisel, kuna tal tekkis lööve,» ütles Saluri.
«Kahjuks on osa lapsevanemaid keeldunud laste vaktsineerimisest ja seetõttu on võimalik leetrite levimine nendele lastele ja lapsevanematele, kes olid vaktsineeritud enne 1981. aastat ühe vaktsiini doosiga,» tõdes ITK infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm.
2014. aastal oli Eestis vaktsineerimata 6601 last vanuses 2-14 aastat. Kõige enam on vaktsineerimata lapsi Tallinnas ja Harjumaal.
Rasedatele eriti ohtlik
Eesti kalendrivaktsiinide koosseisus on leetrite vaktsiin ning lapsi vaktsineeritakse leetrite vastu 1. eluaastal ja 13 aasta vanuselt. Alla kuuekuuseid imikuid Saluri sõnul ei vaktsineerita.
«Ja tegelikult ei peagi, sellepärast et juhul, kui lapse ema on vaktsineeritud või on näiteks lapse ema leetrid läbi põdenud, siis annab ta kaitse kuueks kuuks, mõnel juhul kuni 9. kuuni edasi ka imikule. Kui mingil põhjusel on vaja vaktsineerida, siis alustatakse 1. eluaastast vaktsineerimist uuesti,» rääkis ta.
Varajases staadiumis rasedate jaoks on aga leetritega nakatumine erakordselt ohtlik. «Sel juhul arstid teevad lihtsalt abordi, sünnitus kutsutakse esile, sest see laps ei ole elujõuline,» nentis Saluri.
Ka on rasedatele vastunäidustatud leetrite vastu vaktsineerimine. «Rasedaid vaktsineerida ei saa. On isegi öeldud, et kui sulle tehakse liitvaktsiin – punetised, mumps ja leetrid, siis sa pead jälgima, et sa kolme kuu jooksul pärast vaktsineerimist ei rasestu,» lausus Saluri.
ITK infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm lisas, et siis, kui nende haiglaga seotud leertite juhtumi peiteperiood lõpeb, planeerivad nad oma naistekliiniku töötajaid leetrite vastu revaktsineerida (seda juhul, kui antikehade test oli negatiivne – toim).
Hiljuti avaldunud haigusjuhtude tõttu palub terviseamet olla perearstidel eriti tähelepanelikud võimaliku leetrite kahtluse suhtes ja haiguse olemasolusse tõsiselt suhtuda. Lapsevanemad peaksid kontrollima, kas nende lapsed on vaktsineeritud MMR vaktsiiniga vastavalt immuniseerimiskavale ja vajadusel pöörduma perearsti või kooli tervishoiuteenuse osutaja poole, et tegemata jäänud immuniseerimised teostada.
Lastevanemad, kes on loobunud laste vaktsineerimisest, peaksid sellest kindlasti teavitama oma laste kollektiive. Vaktsineerimata lapsi oleks mõistlik ohu möödumiseni kodus hoida.
Terviseamet tuletab meelde, et leetrite puhul on tegemist äärmiselt kergesti leviva nakkusega – sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest võib haigega kokku puutumise järel haigestuda 98.
Loe lisaks:
Soovitused täiskasvanute vaktsineerimiseks leetrite, punetiste ja mumpsi vastu:
- Isikuid, kes ei ole leetreid, punetisi ja mumpsi põdenud ning keda ei ole MMR vaktsiiniga vaktsineeritud, on soovitatav vaktsineerida MMR vaktsiini kahe doosiga
- Isikuid, kes on vaktsineeritud ainult MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav vaktsineerida ka teise doosiga
- Isikuid, kellel puuduvad andmed varasema vaktsineerimise kohta või seroloogilise uuringu tulemusena on selgunud kaitsva tasemega IgG antikehade puudumine, on soovitatav vaktsineerida MMR vaktsiini kahe doosiga
Vaktsineerimine on eriti näidustatud isikutele:
- kelle pereliikmetel on diagnoositud immuunpuudulikkus või kelle pereliikmed saavad keemiaravi või muud immuunsust pärssivat ravi
- kes kavandavad reisi piirkonda, kus leetritesse haigestumine on kõrge
- kes töötavad tervishoiuasutustes ja võivad kokku puutuda leetrite, punetiste või mumpsi haigete/haiguskahtlustega
- kes on leetrite kahtlusega patsiendi lähikontaktsed (hiljemalt 72 tunni jooksul pärast viimast kokkupuudet haiguskahtlasega)
- naised, kes planeerivad rasestuda