/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/12/16/4803919t1h796c.jpg)
Hiljuti Indoneesias reisil käinud ja leetritesse nakatunud naine rääkis Postimehele, et tal polnud enne reisi mingit informatsiooni, et peaks tegema veel teisegi vaktsiinidoosi.
Leetritesse nakatunu: me olime vaktsineeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olen korralik inimene. Mulle on minu tervis väga tähtis. Ma ei ole vaktsineerimise vastane. Olen teinud kõik selleks, et ma ei nakatuks haigustega, aga paraku lihtsalt juhtus nii, et polnud enam antikehi. Oleks ma seda teadnud, oleks kindlasti teinud teistmoodi,» rääkis naine.
Haigestunu selgitas, et kuulub ise samuti nende inimeste sekka, kes on kunagi saanud vaid ühe vaktsiinidoosi ehk sündinud enne 1980. aastat. Paraku pole olnud piisavalt teavet selle kohta, millised vaktsiinid võivad puudu olla. Ta loodab, et tema juhtum paneb inimesi mõtlema sellele, et nad kontrolliksid, mille vastu ja millal nad vaktsineeritud on.
«Inimesed tahaksid saada täpsemat informatsiooni selle kohta, millisesse riskigruppi nad kuuluvad. See võib juhtuda igaühega,» nentis haigestunu.
«Ma tõesti ei osanud isegi arvata, et peaksin kunagi veel minema end leetrite vastu vaktsineerima.
Terviseameti väide, et ta liikus haigusega mööda Harjumaad ringi, ei vasta tema sõnul tõele. «Ma ei jäänud Harjumaal rahva sekka ringlema. Enesetunne ei olnud hea ja ma sain aru, et mul on midagi viga. Sõitsin koheselt Merimetsa.»
Indoneesias käinud reisija märkis, et leetrid on Euroopas hetkel väga levinud – Saksamaal oli mullu 500 haigusjuhtu, üks 18-kuune laps isegi suri tänavu veebruaris. Seega samamoodi võis ta oma nakkuse saada ka Euroopa lennujaamas. «Ei saa ju süüdistada inimesi või tervishoiutöötajat, et kuidas ta üldse julges kohtuda kellegagi, kes kuskilt sealt tuli,» tõdes reisija.
«Ma viisin end vaktsineerimisega kurssi ja jälgisin terviseameti kodulehekülge, kus olid kirjas konkreetselt Indoneesiasse sõitjatele soovitatud vaktsiinid ja seal pole leetritest sõnagi. On välja toodud näiteks hepatiidid,» nentis naine ja lisas: «Ma tõesti ei osanud isegi arvata, et peaksin kunagi veel minema end leetrite vastu vaktsineerima.»
Nakatunud ämmaemand on tema sõnul teinud kõik nii õigesti, kui vähegi võimalik, pöördudes esimesel võimalusel ehk samal päeval, kui oma õe nakatumisest teada sai, ka ise nakkuskliinikusse.
«Ei ole mõtet süüdistada. Meil kõigil on ju sugulased, emad ja vanaemad. Me ei isoleeri end kohe pärast köhatust. Ei tasu tekitada paanikat – kõik on olnud arstide järelevalve all,» rõhutas ta ja lisas: «Ega leetrid ei hakka ju kohe lööbega, sellele eelnevad gripile omased nähud.»
Teisalt külvab tema sõnul hirmu ja segadust ka küsimus selle kohta, kas vaktsiinid siis ikkagi toimivad või mitte. «Inimesed ei usu enam lõpuks, kas see vaktsiin siis toimib või mitte. Ta on ju vaktsineeritud inimene, ta ei tohiks haigestuda.»
Aasta 1965 – 22 850 leetrijuhtu
Terviseameti kodulehel pole vaktsineerimissoovitustes riikide kaupa tõepoolest kirjas, et Indoneesiasse reisides tuleks just leetrite vastu vaktsineerida.
«Me ei soovita ka Saksamaale minnes leetrite vastu vaktsineerida. Meil ei ole riikide kaupa välja toodud leetreid, kuna need on sellised aeg-ajalt tekkivad puhangud. Meil on leetrid lihtsalt eraldi välja toodud, et nakatumise vältimiseks peab reisija olema vaktsineeritud kahe doosiga. Kes on vaktsineeritud ühe doosiga, see võiks teise doosiga vaktsineerida. Kes ei ole üldse vaktsineeritud, see võiks nüüd vaktsineerida kahe doosiga ja kahe doosi vahe peaks olema neli nädalat,» rääkis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. Ühe doosiga vaktsineeritud võivad Saluri sõnul ka lihtsalt täiendavalt uurida, kas üks doos on piisav, et kaitse tagada.
Eesti Infektsioonihaiguste Seltsi hallatavalt leheküljel vaktsiin.ee käis eile aga vilgas töö ja sait oli maas, et panna kokku spetsiaalselt täiskasvanutele mõeldud vaktsineerimiskalender.
/nginx/o/2015/12/16/4804157t1h588e.jpg)
Saluri selgitas, et 1980. aastast hakati kõiki vastsündinuid Eestis vaktsineerima kahe doosiga. Lisaks hakati siis valikuliselt teistkordselt vaktsineerima 6-aastaseid lapsi.
«Aga kuueaastaste puhul oli nii, et linnades elavaid lapsi uuriti enne seroloogiliselt, mis tähendab, et neid, kellel kaitset ei olnud, vaktsineeriti. Aga 1980. aastast alates vaktsineeriti kõiki maal elavaid lapsi ka leetrite teise vaktsiiniga. Seega need inimesed, kes on sündinud alates 1974. ja 1975. aastast, on valdavalt vaktsineeritud kahe doosiga, kui nad ei ole põdenud haigust,» rääkis Saluri ja lisas, et ainus erinevus on, et toona oli kasutusel leetrite monovaktsiin, 1994. aastast alates kasutatakse liitvaktsiini.
Veel varem, enne 1974. aastat sündinud inimesed on valdavalt vaktsineeritud kas üks kord või üldse mitte. Leetrite vastu hakati Eestis lapsi laialdasemalt vaktsineerima 1967. aastal, kuid siis ei tehtud seda veel kõigil. Suur osa 60-ndatel ja varem sündinud inimestest on aga tõenäoliselt leetrid juba läbi põdenud.
«Näiteks 1965. aastal põdes Eestis leetreid 22 850 – nii massiliselt põeti varem leetreid. Üle-eelmisel aastal, me teame, oli kaks juhtu, mullu polnud ühtegi juhtu. Praegu on meil kolm kinnitatud juhtu. Seega öelda, et vaktsineerimine ei aita… » võttis Saluri vaktsineerimise vajalikkuse kokku.
Kuna Eestis leetrid enam massiliselt ei levi, pole Saluri sõnul vaja ka mingit vanuserühma teistkordsele vaktsineerimisele praegu kutsuda. «Kui inimesed ringi ei rända ja on Eestis, siis võivad nad väga rahulikud olla. Kui nad aga palju reisivad, siis võiks kontrollida, kas on piisavalt antikehasid või kas on läbi põetud – sel juhul on eluaegne kaitse,» sõnas Saluri.
Oma vaktsineerimiste kontrollimiseks võib pöörduda perearsti juurde, samuti saab lasta umbes 10 euro eest määrata endal antikehade hulk veres. «Kui ei ole aega jännata ja tahtmist raha raisata antikehade määramisele, siis saab lasta teha teise doosi,» lisas Saluri. Leetrite vaktsiini hinnad jäävad 10-15 euro vahele.
Leetrite täieliku ehk kahe doosiga vaktsineerimisjärgse immuunsuse kestvus on 26-33 aastat.
Loe lisaks: