Jyväskylä ülikooli uurijad on jõudnud järeldusele, et trenn ei pikenda täiskasvanud inimeste ega laboriloomade eluiga.
Soome uurijad: pole tõendeid, et trenn pikendaks eluiga
22. detsember 2015, 17:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastupidiselt varasematele uurimistulemustele ning sageli levinud arvamusele, ei tähenda regulaarne treenimine Soome uurijate sõnul, et inimene elaks kauem, kirjutab Yle.
Jyväskylä ülikooli teadlaste sõnul mõjutasid eluiga peamiselt hoopis geneetilised faktorid, mitte treeningud.
Teadlaste järeldused põhinesid Soome uuringul, mis võimaldas teadlastel võrrelda sama geneetilise taustaga inimesi, kes oli mõjutanud erinev keskkond ning eluvalikud. Nad uurisid identseid kaksikuid, kellele treenimisharjumused olid erinevad.
Kuigi uurijad on varasemalt leidnud seose aeroobse treeningu ja madala suremuse vahel, leiab värske uuring Physical activity in adulthood: Genes and mortality, et laborihiired, kes tegid rohkem trenni, ei elanud kaugem, kui neist laisemad hiired. Eluiga mõjutas hoopis nende geneetiline pärand.
Hiired, kel oli geneetiline eelsoodumus nõrgemaks aeroobseks võimekuseks, lühendasid oma eluiga treeninguga keskmiselt 16 protsenti, võrreldes nende laboriloomadega, kes ei treeninud, kuid kellel olid sarnased geenid.
Samas tõid uurijad välja, et need hiired, kes hakkasid treenima, suurendasid oma aeroobset vormi ning alandasid metaboolse sündroomi tekkimise riski. Seega treeningutel võib olla positiive efekt vormi ja tervise seisukohalt, kuid mitte eluea mõjutajana.
Teadlased jätkavad uurimist, et saada teada, kas treening võib mõjutada eluiga, kui alustada aktiivse liigutamisega juba varases eas.