Näitleja Mihkel Tikerpalu: «Iga õige eestlane peaks osalema vähemalt kord elus Tartu maratonil ja laulupeol!»

Nukuteatri näitleja Mihkel Tikerpalu Foto: Sander Ilvest

Tartu maratoni võib sõita nii mõnuga kui ka võidu, aga Nukuteatri näitleja Mihkel Tikerpalu kavatseb seda teha endast palju nõrgematele kasu tuues. Ta pakub kasu teilegi. Selleks – ennustage!

Nagu Eesti suusatajatega alatasa juhtub, vedas ka Mihkel Tikerpalu määre alt. Pool võistlusmaad jäi veel sõita, kui pidamine oli kadunud. Too pool võistlusmaad tähendas aga 30 km – just nii palju jäi tal mullu Tartu maratoni finišini minna, kui juba laugetel tõusudelgi suusad muudkui tagasi lipsasid.

Kuid Tikerpalu, Nukuteatri näitleja, kes mänginud seitse hooaega ka «Õnne 13» seriaalis Uuevariku noorperemeest Intsu, oli seadnud endale ambitsioonika eesmärgi: parandada oma senist Eesti talispordi esiüritusel saadud parimat aega kolmveerand tunniga. Kaks aastat varem oli ta teinud Tartu maratonil debüüdi ning kulutanud 63 km läbimiseks ligi kuus ja veerand tundi. Tookordne otsus nii pikast võistlusest osa võtta sündis võrdlemisi juhuslikult.

«Istusime sõpradega,» meenutab Tikerpalu (28), «kui tuli jutuks, et on kolm asja, mida iga eestlane peaks elus tegema. Üks oli laulupeol osalemine, teist ma enam ei mäleta, aga kolmas oli Tartu maraton.» Juba järgmisel päeval pani ta maratonile nime kirja ning läks alles seejärel poodi, kus ostis 120 euro eest suuskade-keppide-saabaste komplekti. See, olgu öeldud, oli hirmus odav, mis ei räägi just eriti kvaliteetsest varustusest. Kuid Tikerpalul oli säästuostuks põhjendus: «Ma ei olnud kindel, kas mu suusakarjäär ka pärast esimest Tartu maratoni jätkub.»

Lõppeks polnud tal lapsepõlvest suusatamisega just helged mälestused. Loksa 1. keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja andis poistele lihtsalt vanad tõrvatud suusad alla ning käskis nendega ettenähtud kilomeetrid täis sõita. «See oli nõme nühkimine, hambad ristis,» kirjeldab Tikerpalu, lisades muigega: «Ju see tekitas trauma.» Pärast kooli lõpetamist ei pannud ta kuue aasta jooksul suuski kordagi alla.

Varustus paremaks!

Aga elu esimene Tartu maraton kolm aastat tagasi osutus üllatavalt lihtsaks. Iga kümmekonna kilomeetri järele paigutatud toitlustuspunktid ei lasknud väsimusel võimust võtta. Kõigest viis päeva pärast maratoni otsustas Tikerpalu, et too suusasõit ei jää tal viimaseks – et suusakarjäär läheb edasi. Pealekauba ei tahtnud ta, et aeg 6:12.49 ja 5317. koht jäävadki tema parimaks. Kunagi võiks ju püüda aega viie tunni kanti, unistas ta. Nii kiiresti sõitsid tookord näiteks «Pealtnägija» meeskonna liikmed Roald Johannson ja Rasmus Kagge.

Möödunud talvel eeldaski Tikerpalu, et suudab Tartu maratoni läbida alla viie ja poole tunni. Aga ärakadunud pidamismääre tegi eesmärgi püüdmise võimatuks. Tunamullusest siiski 20 minutit kiirem aeg 5:52.14 andis protokollis 3652. koha. Rohkem kui kaheksasada osalejat sõitsid aeglasemalt.

Tänavuseks Tartu maratoniks, kui ilma- ja lumeolud sel ikka toimuda võimaldavad, on Tikerpalu teinud kaks uuendust. Esiteks, kuna suusatamine on siiski tehnikasport, parandas ta varustust: ostis 289 euro eest korralikud Fischeri klassikasuusad. Seni sõitis ta Peltoneni universaalsuuskadega. Teiseks kuulutas välja ennustusvõistluse: millise ajaga ta seekord lõpetab?

Tegemist pole siiski esimese korraga, mil Tikerpalu ühendab sportimise heategevusega. Ennustuse tegemiseks tuleb teha vähemalt viie euro suurune annetus (juhised selleks leiab tema Facebooki küljelt), ning see, kes ennustab kõige täpsemalt, teenib auhinnaks majutuse ja aktiivse puhkuse paketi, lisaks läheb loosi hulk auhindu alates spordipoodide kinkekaar-

tidest ja lõpetades teatripiletitega. Seesuguse heategevusliku ennustusvõistluse, mille tulu läheb intellektipuudega noortele mõeldud Maarja külas ratastooliteede ehitamiseks, korraldas ta esimest korda mullu sügisel enne SEB Tallinna maratoni. Toona lõi kaasa 52 ennustajat, kes annetasid Maarja küla heaks kokku viissada eurot.

Tagasitulek rajale

Oma 98 kilo ja 190 sentimeetriga pole Tikerpalu jooksmiseks just ideaalse kehaehitusega. Kooli ajal harrastaski ta rohkem jõulisi ja plahvatuslikke alasid, nagu kuulitõuge ja kettaheide, ning edukalt – mitut puhku jõudis ta Harjumaa noorte meistrivõistlustel esikolmikusse. Põhikooli lõpus proovis ta korra isegi kümnevõistlust, saades kokku umbes 3200 punkti. «Vastupidavusaladega üritasin võimalikult vähe tegeleda,» mäletab ta.

Kuni keskkooli lõpus kutsusid sõbrad Tikerpalu Tallinna sügisjooksule. 10 km ei tundunud tapvalt pikk maa, liiati sai iga osaleja preemiaks sõidu Soome – see ahvatles. Aga pärast seda, kui Tikerpalu astus lavakooli, ei jätkunud jooksmiseks enam aega. Järgnes mitmeaastane rahvaspordipaus.

Regulaarsemat sportimist taasalustas Tikerpalu kolm aastat tagasi. Aga 10 km jooksuvõistlused linnatänavail, tunnistab ta, ei pakkunud enam pinget. Ta hakkas otsima pikemaid jooksumaid eri maastikuil. Harjutas nädalas vähemalt kaks-kolm korda, iga kord 5–10 km. Rohkemat muud elukohustused lihtsalt ei võimaldanud. Tunamullu sügisel läbis ta Tallinnas poolmaratoni 1:53.22ga, mis andis ilusa 999. koha. Tublisti rohkem kui pooled startinuist jäid tema selja taha.

Aga möödunud suvel jahmatas Tikerpalu Raplamaal Pirgu poolmaratonil vihmases ja jahedas ilmas ennastki. Ta parandas isiklikku tippmarki tervelt veerand tundi. Kirja läks 1:36.19, mis andis neljanda koha.

Nii kõva tulemus kinnitas juba kevadel idanema hakanud otsust, et sügisel tuleb võtta Tallinnas jalge alla täispikk SEB maraton. Ennustusvõistlusel pakkus Tikerpalu, et jookseb 4:47.

Koostöö katkemine

Mees ei hinnanud end adekvaatselt. Esimese poole distantsist jooksis ta kogunisti nelja tunni grupis, kus tempomeistriks oli ettevõtja ja endine poliitik Meelis Atonen. Aga siis, 25. kilomeetril, kirjeldab Tikerpalu, otsustasid jalad temaga koostöö katkestada. Iga sammuga, tundis ta, jäi kiirus üha väiksemaks. Kuidagiviisi jõudis ta siiski üle finišijoone.

Tulemus? Kõigist kannatustest hoolimata rohkem kui pool tundi ennustatust parem – 4:14.45.

Heategevuslikku ennustusvõistlust ei korralda Tikerpalu lihtsalt hasardist, et enda sportimistele vürtsi lisada. Teda ajendab hoopis tõdemus: «Kui oled jõudnud sellisele järjele, et ei pea pidevalt rabelema, et ära elada, tekib aega ja huvi, mida saab ka millessegi muusse panustada.» Tema on valinud Maarja küla aitamise, on käinud selle heaks korraldatud kontsertidel kolmel korral laulmaski. Kevadel, aprilli hakul plaanib ta korraldada teatrite osalusel ka heategevusliku jalgpalliturniiri.

Ent kui juhtub, et viletsad ilmaolud tänavu Tartu maratoni torpedeerivad, ei tähenda see, et Tikerpalu korraldatud ennustusvõistluse auhinnad jääks välja andmata. Siis loosib ta need lihtsalt välja.

Ennustajaile väike spikker: Tikerpalu pakub oma ajaks 5:26.37.

Mihkel Tikerpalu tulemusi

Tartu maraton 2015 (63 km) – 5:52.14, 3652. koht

Tartu maraton 2013 (63 km) – 6:12.49, 5317. koht

SEB Tallinna maraton 2015 (42,2 km) – 4:14.45, 1222. koht

Pirgu poolmaraton 2015 (21,1 km) – 1:36.19, 4. koht

SEB Tallinna poolmaraton 2014 (21,1 km) – 1:53.22, 999. koht

Kõrvemaa kevadjooks 2015 (16 km) – 1:23.22, 380. koht

Jooks ümber Ülemiste järve 2015 (14 km) – 1:06.49, 311. koht

Suurjooks ümber Viljandi järve 2015 (12 km) – 59.37, 904. koht

Rapla Selveri suurjooks 2015 (10 km) – 44.19, 204. koht

Mihkel Tikerpalu soovitused algajale maratoonlasele:

•          Treeningkilomeetreid olgu võimalikult palju. Ka väikse treenituse pealt saab maratoni läbida, aga tõeliselt mõnusaks teeb raja läbimise see, kui vorm on hea ja jalad suuskadel olemisega harjunud.

•          Kaasa snäkid ja spordijook. Tartu maratoni toitlustuspunktid ei asu üksteisest küll kaugel, aga juhul, kui kahe punkti vahel peaks tulema raske hetk, on hea, kui saab taskust või kõhukotist midagi suhu pista.

•          Kvaliteetsed suusad ja hea määre. Elementaarne ja selgitusi ei vaja.

•          Sisemine rahu ja kannatlik meel. Esimestel kilomeetritel on palju trügimist. Soovitan minna vooluga kaasa ja kannatada need kilomeetrid teiste hulgas ära ka siis, kui tegelikult tundub, et tahaks kiiremini sõita. Parem anda alguses sekundeid ja minuteid ära, kui ülejäänud maraton läbida pooliku suusakepiga.

•          Stardipaika saabu varakult. Tegemist on rahvapeoga ja inimesi tuleb kohale palju. Parkimiskohta jõudmine võtab aega, paljud soovivad oma stardimaterjale välja võtta, lisaks on WC järjekorrad väga pikad.

Tasub teada enne maratoni

•          44. Tartu maraton toimub kahe nädala pärast, 21. veebruaril. Kavas on 63 km (Otepää-Elva) ja 31 km (Arula-Elva) distants.

•          Neile, kes ei ole veel registreerinud, kehtib veebruari algusest 63 km distantsil osavõtutasu 110 eurot ja 31 km distantil 70 eurot. Pensionäridele ja kuni 18aastastele kehtib 50% hinnasoodustus.

•          Stardimaterjalid väljastatakse võistluseelsel reedel ja laupäeval võistluskeskuses Tartu Lõunakeskuse liuväljal vastavalt kella 12–21 ja 10–19 ning võistluspäeval stardikohas.

•          Maratoni ärajäämisel lume puudumise või mõne muu vääramatu jõu tõttu kannavad korraldajad 50% osavõtutasust edasi järgmise aasta Tartu maratoni registreerimise ettemaksuks. Samuti on osalejal võimalik nimetatud 50% eraisiku makstud osavõtutasust kanda edasi mõne teise Klubi Tartu Maraton korraldatava rahvaspordiürituse osavõtutasuks. 

•          Parklad stardipaikades on tasuta. Finišiparkla Elva–Hellenurme maantee 2. km-l on tasuline: eelmüügist ostes on pilet 5 eurot, kohapeal 10 eurot.

•          Stardipaika saab sõita Tartust ja Elva finišiparklast eribussidega. Pärast maratoni saab eribussidega sõita finišipaigast Tartusse ja stardiparklatesse. Bussi päevapileti hind on eelmüügist 4 eurot ja maratonipäeval 6 eurot.

Allikas: Klubi Tartu Maraton