/nginx/o/2016/02/05/5014397t1hb2de.jpg)
Hiljutisest Oulu haigla uuringust selgub, et üks kõige olulisem südamerabanduse põhjus on lumerookimine. See talvine töö võib eriti ohtlik olla siis, kui kasutatakse ülearu suurt labidat.
Talvine töö, mis võib maksta elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lumerookimisest põhjustatud ülepingutamine on juba aastaid olnud Soomes kõige olulisem südamerabanduse põhjus,» rääkis Soomes asuva Oulu haigla kardioloog Heikki Huikuri ajalehele Yle Uutiset. Huikuri ja tema kolleegid kogusid südame seiskumisega seotud andmeid üle 4000 Soome elaniku ja üle 15 aasta pikkuse ajavahemiku kohta ning avastasid, et 20–30 protsenti äkilistest südameseiskumistest olid seotud liiga suure füüsilise koormusega.
«Lund rookides toimub kahte sorti pingutus: dünaamiline ja isomeetriline,» selgitas Huikuri. «Dünaamiline on niisugune pingutus, millega meil tuleb hakkama saada ka näiteks joostes. Isomeetriline pingutus leiab aset rasket lumelabidat tõstes, mistõttu vererõhk muutub kiiresti.»
Lund kühveldades tõuseb arterites nii maksimaalne kui ka minimaalne vererõhk. Samal ajal paneb külm ilm veresooned kokku tõmbuma. Neis tingimustes suureneb koormus südamele ja olukord on veelgi keerulisem, kui kehale ei ole alguses antud võimalust külmaga kohaneda. «Esialgsete leidude põhjal võime öelda, et südamerabandused on seotud ilma järsu jahenemisega, mis toimub sügisel ja talvel,» lisas Huikuri.
Sellele, et suure labidaga lund kühveldada ei pruugi olla mõistlik, juhib tähelepanu ka tuntud aiatööriistade tootja Fiskars. Ettevõte on koostöös arstidega välja töötanud videod, kus näidatakse klientidele, kuidas lumetööriistu õigesti kasutada. Fiskarsi tootearendusjuhi Petteri Masalini sõnul kipuvad soomlased lund kühveldama ülearu suurte labidatega. «Soomlased ütlevad, et labidas peab olema suur, sest siis saab lumerookimise töö kiiremini tehtud, kuid tegelikult ei ole suurem siinkohal parem,» sõnas Masalini.
Samas kui suure labidaga lund rookivad inimesed kipuvad end üle koormama ja võivad saada südamerabanduse, on Fiskarsi sõnul labida kuju ja materjal lumest lahti saamise seisukohalt palju olulisem kui selle suurus. Energia säästmiseks võiksid labida kasutajad seda silikooniga pihustada või küünlavahaga töödelda, selleks et lumi ei hakkaks labida külge. Vanasti tehti alumiiniumlabidatesse ka auke, et vesi saaks ära voolata ja labidas muutuks kergemaks.
Huikkuri juhib tähelepanu ka sellele, et keskealistele meestele on sageli auasi lumi just ise võimalikult suure labidaga ära koristada. Muidu saab kannatada enesehinnang. «Mina ütlen sellistele meestele ikka, et jätke lume rookimine parem naisele,» ütles arst.