Haruldane haigus põhjustas eluohtlikke paanikahooge

Paanikahäiretel oli üllatav põhjus, mida ei õnnestunud kuus aastat avastada. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Petra Breitenbruch kannatas kuus aastat paanikahoogude ja eluohtlikke vereringehäirete all, mille põhjuseks arstid pidasid veel hiljuti stressi ja ärevushäiret. Mõne aja eest avastati haiguse tegelik põhjus, mille kõrvaldamiseks kulus vaid pool tundi.

Sakslanna Petra Breitenbruch kannatas vereringehäirete, südamekloppimise, oksendamise ja seletamatute paanikahoogude all. Kõik algas sellega, et ühel õhtul töölt koju tulles avastas naine, et tema nahk on pikitud punaste laikudega, mis meenutasid pisut nõgestõve, vahendab Saksa rahvuslik ringhääling Deutschlandfunk. Esialgu jäi sakslanna rahulikuks, kuid kui ta mõne aja möödudes märkas, et on näost lubivalge ja tema süda taob meeletu kiirusega, siis otsustas ta arsti juurde minna.

Esialgu püüdsid arstid Breitenbruchi veenda, et küllap tal on töö juures liiga palju stressi. Naisele endale tundus see diagnoos imelik, sest ta töötab küll igapäevaselt vaimse puuetega inimestega, kuid talle meeldib tema töö ja inimeste aitamine pakub talle suurt rõõmu.

Kui sümptomid ägenesid ja naine hakkas pidevalt oksendama, siis suunasid arstid ta psühhiaatrilisele ravile, kuhu Breitenbruch mõningaste kahtluste järel ka läks. Talle kirjutati välja psühhiaatrilisi ravimeid ja naine ka võttis neid, kuid tulemuseta – haigus süvenes veelgi. Arstid ei suutnud aga toimunut seletada ja olid endiselt veendunud, et naisel on mõni psühhiaatriline probleem.

Tõde selgus alles operatsioonil, mis oleks sakslannale peaaegu elu maksnud. Tema randmele tekkis eksostoos. See mügarik luuline moodustis tuli operatsiooni teel eemaldada. Pisut süüdlaslikult ütles Breitenbruch arstidele, et narkoosi tegemisel on ehk oluline teada, et ta kannatab ärevushäirete all. Arstid rahustasid teda ja ütlesid, et narkoosi all jääb ta nii kõvasti magama, et kaob ka igasugune ärevus.

Siis aga juhtus midagi, mida arstid olid võimatuks pidanud. Naise vererõhk tõusis 260 ja siis 270 peale. Tema kopsud oleksid äärepealt töötamast lakanud. Kui Breitenbruch hiljem intensiivravi palatis ärkas, ei olnud tal aimugi, kus ta on ja miks kõik ümbritsevad arstid endast väljas on. «Arstid käisid ikka sisse ja välja ja ütlesid, et see on meile täielik mõistatus,» rääkis sakslanna.

Lõpuks ütlesid arstid Breitenbruchile, et on avastanud midagi olulist. Tal oli neerupealisel kasvaja – täpselt seal, kus organism toodab adrenaliini. Seetõttu oli naise kehas kuus aastat järjest ohtlikult palju adrenaliini, mida keha toodab tavaliselt siis, kui inimene sattub ohtlikku olukorda. «Me kõik teame, mis tunne on näiteks siis, kui autoroolis olles tuleb korraga pidurit vajutada, sest eessõitja pidurdas ootamatult,» selgitas Esseni ülikooli haigla endokrinoloog Nicole Unger, kellelt Breitenbruch lõpuks ka abi sai.

Kasvaja eemaldamine võttis kõigest poolt tundi ja pärast seda kadusid kõik haigusnähud. «Nüüd, aastatepikkuse haiguse järel, on hea ka lihtsalt istuda ja nautida seda, et haigus on läinud,» rääkis Breitenbruch.