27. jaanuari hommikul pöördus Pelgulinna naistekliinikusse rase naine, kes kaebas õlavalu üle. Arstid ei leidnud midagi eluohtlikku. LTKH sõnul tahtis naine koju minna ning seda tal lubatigi teha. Mõne tunni pärast suri naine Põhja-Eesti regionaalhaiglas, kuhu ta oli hiljem pöördunud.
Lahangust selgus, et naisel oli kaasasündinud veresoonte hälve põrna juures. Tegemist on haruldase sündroomiga, mida saabki enam-jaolt diagnoosida pärast surma. LTKH arstide hinnangul poleks tõenäoliselt olnud võimalik naise elu päästa.
Meedias on levinud erinev info naise rasedusekuu kohta. Räägitud on nii 6. kui ka 8. raseduskuust, kuigi tegelikult oli käimas hoopiski 7. raseduskuu. LTKH kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba sõnul oli naisterahvas 29. nädalat lapseootel.
«Vähemalt hetkel, enne kui pole selgunud lõplikud lahangutulemused, ei ole võimalik öelda, kas lapse elu oleks olnud võimalik päästa,» ütles Suba ja lisas, et teoreetiliselt on see võimalus küll olemas, kuid praktikas ei tea keegi, mis oleks saanud siis, kui oleks käitutud teisiti. (Omaste versiooni toimunust loe siit.)
Sama päeva õhtul hüppas 5. korruse perepalati aknast alla ka noor mees, kes oli saanud hommikul teist korda isaks. See juhtus sel ajal, kui naine oli läinud tualetti.
Ekslikult on seostatud enesetapujuhtumit eespool kirjeldatud raseda naise ja lapse surmaga. «Noore naisterahva juhtum ei ole mitte kuidagi seotud aknast alla hüpanud noore meesterahva juhtumiga,» kinnitas Suba. Tema sõnul ühendab neid kaht traagilist juhtumit üksnes toimumise koht ja kuupäev.