Tartu teadlaste ettevõte sai Euroopast üle miljoni euro

Tartu ülikooli kõrvalettevõte Icosagen Cell Factory teeb katseid hiirte, kanade ja küülikutega. Foto: Robert F. Bukaty/AP/Scanpix

Tartu ülikooli kõrvalettevõte Icosagen Cell Factory sai 1,2 miljonit eurot toetusraha bioloogiliste ravimite tootmiseks vajaliku tehnoloogia väljaarendamiseks, mille abil oleks tulevikus võimalik vähendada ravimiarenduse aega ja kulusid.

Tartu ülikooli kõrvalfirma Icosagen Cell Factory pälvis hiljuti Euroopa komisjoni teadusprogrammis «Horisont 2020» (ingl «Horizon 2020») mainekatele ettevõtetele suunatud innovatsioonistipendiumi. «Konkurents oli väga tihe: möödunud aasta 25. novembriks valiti 1090 laekunud taotlusest välja 30 projekti,» ütles Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor ja ettevõtte tegevjuht Mart Ustav.

Tuntud professor on veendunud, et Euroopast saadud innovatsioonitoetus aitab viia Icosageni tehnoloogiate ja teenuste kvaliteedi uuele tasemele. «Uudsest tehnoloogiast saab väärtuslik lisa Icosagen Cell Factory tehnoloogiaportfelli, kuhu kuuluvad juba tehnoloogiad bioloogiliste ravimikandidaatide arendamiseks ja väikesemahuliseks tootmiseks,» rääkis ta.

«Täna suudab Icosagen toota ravimikandidaate vaid katseteks, mida tehakse enne, kui ravimeid hakatakse katsetama inimeste peal. Ravimikandidaate, mille toimet on sobilik proovida inimestel, toodetakse hoopis teist tüüpi tehnoloogiaga kui kliiniliste katsete eelsetes uurimistöödes. Antud innovatsiooniprojektiga plaanib Icosagen muuta nüüd ka sellise nn  GMP-tasemel ravimitootmise kiiremaks ja odavamaks,» lisas ettevõtte äriarendusdirektor Meelis Kadaja.

Praegu arendab Icosagen välja uudseid tehnoloogiaid, mille eesmärgiks on muuta bioloogiliste ravimite arendamine ja tootmine tõhusamaks. Tartu teadlaste ettevõttes toodetakse rekombineeritud antikehi ja rekombinantseid valke, mida saab kasutada nii ravimite valmistamiseks kui ka diagnostikaks.

«Neid antikehi ja valke, mis võivad sobida ravimiteks, peab üldiselt tootma imetajarakkudes, kuhu viiakse sisse vastav geen. Kuna see geen on inseneride poolt laboris kokku pandud erinevaid DNA elemente kokku sobitades, siis nimetatakse neid üheselt rekombinantseteks järjestusteks. Antikehad on teatud tüüpi valgud, mis on võimelised väga spetsiifiliselt seonduma oma märklauaga, olgu selleks siis näiteks mõni viirus või vähirakk,» selgitas Kadaja. Peale selle arendab ettevõte küüliku, kana ja hiire monokloonseid antikehi, mida eristab teistest antikehadest see, et nad tunnevad ära ühe kindla märklaua, mille vastu võitlema hakkavad.

Teisalt tegeletakse aga ka äriga: tehtud avastusi litsentsitakse ja müüakse ka bioloogiliste ravimikandidaatide väljaarendamise teenust. «Äri mõttes tegutseb Icosagen ravimiarenduse turul. Meie klientideks on ravimiarendajad, reeglina siis farmaatsia-ja biotehnoloogiaettevõtted,» rääkis Kadaja.  

2005. aastal asutatud ettevõttes töötab tänaseks 49 inimest, kellest suurem osa on Tartu ülikooli teadlased ja vilistlased. Endisi õppejõude on vähemalt üheksa. Peale Ustavi töötavad seal ka Andres Tover, Radi Tegova, Meelis Kadaja, Andres Männik, Urve Toots, Erkki Juronen, Kaja Kiiver, Ene Talpsep. Katseid tehakse Icosageni endi laborites, kuid vahel kasutatakse ka Tartu ülikooli laboreid. Tihedat koostööd tehakse Tallinna tehnikaülikooli, Tartu ülikooli ja maaülikooli teadlastega.

2015. Alustas ettevõte turu-uuringu ja tegevusvabaduse analüüsiga, mis oli esimene etapp laiemast, tulevikku suunatud arendusprogrammist. Esimene faas teostati koostöös Invent Baltics konsultantidega ja seda kaasrahastas Euroopa komisjon. Järgmine faas on tehnoloogia arendusprojekt, mis algab 2016. aasta kevadel. Noobi sõnul on Icosagen juba praegu iseseisvalt tegutsev tehnoloogiaarenduskeskus, kuid tulevikus loodetakse uue projekti abil minna veel samm edasi  tehnoloogiaarenduskeskusest  ja muutuda järjest rohkem iseseisvaks ravimiarenduskeskuseks.

Invent Baltics on Euroopa Liidu innovatsioonifondi projektides nõustanud enam kui 70 positiivse vastuse saanud projektitaotlust. Selle tulemusel on ligikaudu 20 riigis tegutsevad kliendid saanud oma projektidele rohkem kui 150 miljonit eurot toetusraha.