Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Suur osa mürgistusjuhtudest on seotud pesuvahenditega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy
Pesugeelikapslid on lastele pesupulbrist veelgi ohtlikumad.
Pesugeelikapslid on lastele pesupulbrist veelgi ohtlikumad. Foto: Marko Saarm / Sakala

Mürgistusteabekeskusese võetavatest kõnedes neljandik ehk ligikaudu 590 kõne aastas on seotud pesuvahenditega.

Kõige rohkem muret valmistab mürgistuskeskusele õde-konsultant Esta Kõomägi sõnul pesugeelkapslite sattumine laste kätte ja sealt suhu. See tuleb tema sõnul nii vanemate hoolimatusest kui ka sellest, et sageli ei teadvustata endale ohte. «Siin on ohuks söövitus ja alkoholide toime,» selgitas Kõomägi. «Pesupulbri söömisel piirduvad lapsed enamasti maitsmisega, mistõttu tavaliselt piisab suu loputamisest. Kannatada võib saada laste eriti õrn suu limaskest,» lisas ta.

Kui laps on tarbinud kodukeemiat või mõnda muud mürgist ainet, soovitab mürgistusteabekeskus teha järgnevat:

  1. Püüa esmalt välja uurida, mida ja kui palju laps võttis.
  2. Helista 112 ja kutsu abi!
  3. Helista mürgistusteabekeskuse infotelefonile 16662 ja küsi, kas saad vahepeal midagi teha.

Kiirabi, mürgistuskeskus ja lastehaigla tahavad teada järgnevat:

  • mida laps võttis;
  • kui palju mürki laps neelas;
  • kui kaua aega on mürgi söömisest möödunud;
  • kas lapsel ilmnevad mõned mürgistuse sümptomid: loidus, erutus, krambid, halb hingamine, kiire pulss, oksendamine;
  • mida oled ise teinud lapse abistamiseks.

NB! Haiglasse minnes võta alati kaasa taimed, mida laps sõi, karbid, pudelid või purgid, millest ta midagi võttis, või lusikatäis okset. See aitab õiget ravi määrata.

Tagasi üles