/nginx/o/2016/05/03/5334155t1h4bd6.jpg)
Täna, 3. mail tähistab maailm rahvusvahelist astma päeva, mis pöörab tähelepanu sellele, kuidas üht maailma levinuimat kroonilist haigust on võimalik kontrollida paremini kui paljud ehk teavadki.
Kopsuarst: astma on Eestis alaravitud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul põeb astmat 235 miljonit inimest üle kogu maailma ning see on kõige levinum krooniline haigus lastel. Eestis põeb astmat viis kuni kaheksa protsenti elanikkonnast ning see arv on viimaste kümnendite jooksul pidevalt kasvanud.
Astmahoog võib tekkida näiteks ärritavate lõhnade, külma ilma ja tugeva stressiga, füüsilise koormusega või kokkupuutel loomade, tubakasuitsu või õietolmuga – ehk siis tavapäraste nähtustega, mida paljud meist pea iga päev kohtavad. Astmaatikutes põhjustavad sellised kokkupuuted kopsutorude kokkutõmbumist, mis tekitab õhupuuduse ja isegi lämbumistunde. Tavaliselt tekivad astmaga köha, hingamisraskus, tugev rögaeritus ja vilistav hingamine.
Perearst Kersti Veidrik tõdes, et paljud astmaatikud ei pöördu arsti vastuvõtule, kuna astma avaldub hooti ning haiguse põdeja ei tunne end seepärast pidevalt halvasti. «Uute astmahaigete leidmine ja diagnoosimine ei ole massiline,» ütles ta ning lisas, et arvatavasti on paljudel astmat põdevatel inimestel diagnoos ning seetõttu ka õige ravi saamata. «Sellest on kahju, sest enamikul haigetel on tänapäeva ravimitega võimalik saavutada astma üle täielik kontroll ning säilitada elukvaliteet ja töövõime,» selgitas Veidrik.
Perearsti sõnul on astma diagnoosi saamine ja ravi alustamine inimestele tihti psüühiliselt raske ning ka ravimi sissehingamiseks vajaliku inhalaatoriga harjumine võtab aega. Seepärast on oluline, et arstid ja õed teeksid koostööd patsiendi nõustamisel ning ravi korduval selgitamisel. Ka ravimiga soostumine loksub arsti sõnul aegamööda paika.
Tartu ülikooli kopsukliiniku pulmonoloogia professor Alan Altraja kinnitas, et aastatega on olukord paranenud ravimite kättesaadavuse osas ning ka ravimite kasutamise õpetamine on läinud individuaalsemaks. Altraja sõnul levivad astma ravis aga endiselt mõned vead, eelkõige vajakajäämised patsiendikoolituses ning kirjaliku tegevusplaani puudumine astmaga toimetulekuks. Samuti on olukord kehvem nn kontrollitud enesehindamise ja eneseravimise elluviimises, mille üheks osaks on kopsufunktsiooni jälgimine kodus. Lisaks nimetas Altraja robustset alaravitust.
Kui varem tuli astma ravi alustamiseks saada saatekiri kopsuarstile, siis juba aasta aega võib astmat diagnoosida ja ravi alustada ka perearst. Kui astmaatikul esineb ravist hoolimata pidevalt haigusnähte, ta peab kasutama haigushooge leevendavaid hooravimeid või ei saa astma tõttu teha kõike, mida soovib, siis on selge, et ravi ei toimi mingil põhjusel ning kindlasti tuleb sellest rääkida astmaõe või raviarstiga. Praeguste võimaluste juures peaksid peaaegu kõik astmaatikud saama korrektse raviga elada täisväärtuslikku elu.