Teadlane näitas, et uneapnoet saab ravida

Uneapnoe all kannatavad inimesed on sageli päeval unisemad kui teised.

FOTO: David Oxberry/picture alliance/moodboard/Scanpix

Rootsis asuva Umeå ülikooli teadlane näitab oma väitekirjas, et uneapnoe vastu võib aidata kurgumandlite operatsioon.

Örnsköldsviki ja Östersundi haiglas kõrva-nina-kurguarstina töötav ja Umeå ülikoolis doktoritööd kirjutav Thorbjörn Holmlund hindas oma väitekirjas uneapnoe ja norskamise kirurgilist ravi, kirjutab forskning.se. Varasemad uuringud näitavad, et norskamine võib aja jooksul süveneda ja päädida obstruktiivse uneapnoega ehk uneagesete üle kümne sekundi pikkuse hingamisseisakutega, mis korduvad üle viie korra tunnis.

Uneapnoe oht kasvab vanuse ja kehakaaluga ning ühe 2015. aastal läbi viidud uuringu järgi kannatab selle haiguse all 22 protsenti meestest ja 17 protsenti naistest. Inimesed, keda vaevab uneapnoe, on päeval tavalisest unisemad. Kasvab ka kõrge vererõhu ja südamehaiguste risk. Uneapnoe all kannatavad inimesed ka sagedamini liiklusõnnetusi.

Holmlund uuris oma väitekirja jaoks uneapnoe kirurgilise ravi mõju täiskasvanud meestele 1997.–2005. aastal ja avastas, et uneapnoed võib aidata ravida suurte kurgumandlite eemaldamine, mille järel vähenes uneaegsete hingamisseisakute arv märkimisväärselt. Seevastu suulaepurje radioloogiline ravi leevendas küll uneapnoet, kuid ei vähendanud ravile järgnenud 12 kuu jooksul väsimust ja teisi uneapnoest tulenevaid vaegusi.

Tänapäeval ravitakse norskamist ja obstruktiivset uneapnoet eelkõige mittekirurgiliste meetoditega. Näiteks kasutatakse une ajal respiraatorit ja hambakaitset. Kirurgilisel ravil on kõrvalmõjud ja seni ei ole teadlastel õnnestunud tõestada, et see aitaks uneapnoest pikemaks ajaks lahti saada. Holmlundi väitekiri tõestab vastupidist.

Holmlund uuris ka koos kolleegidega lihaskoe struktuuri ja molekulaarset ülesehitus tervetel inimestel, kes ei norska. Uurijatel õnnestus näidata, et suulaepurjes on ainulaadse ehitusega kudesid. Avastus viitab sellele, et see lihas erineb bioloogilises mõttes kätel ja jalgadel leiduvatest lihastest.