Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Šokeerivad pildid: seda teeb hammastega ebatervislik toit (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy

Eesti hambaarstide liidu presidendi Marek Vingi sõnul võib hambaid kahjustav toitumine hambad auklikuks ja koledaks muuta. Halvimal juhul mädanevad need suust välja.

Eilsel tervisedenduse konverentsil tõi Vink ohtralt hirmutavaid näiteid selle kohta, missuguseks võivad suu teha hammastele kahjulikud toitumisharjumused ja puudulik suuhügieen.

Kuigi kõik piltidel näha olevad suud kuuluvad Eesti inimestele, ei ole Vingi sõnul Eestis suutervise olukord hullem kui enamikus teistes riikides. «Eesti inimesed on üleilmses võrdluses mõõdukalt kahjustatud hammastega,» rääkis Vink. Hambas on auk olnud ligikaudu kolmel neljandikul Eesti lastest.

Hambaaukude tekkega on Vingi sõnul seotud nii toitumisharjumuste ja suuhügieeniga kui ka fluoriidi sisaldus joogivees. Seal, kus seda ainet on vees palju, on inimeste hambad üldiselt tervemad. Näiteks on kõrge fluoriidisisaldusega vesi Pärnus ja Tartus.

«Neil, kes suu eest hoolt ei kanna ja pidevalt maiustavad, tekkib kaaries ehk hammaste välja mädanemise haigus,» hoiatas Vink. Eestis pööratakse tema arvates hambaaukude ennetamisele liiga vähe tähelepanu. «Kogu meie aur läheb täidiste peale, kuigi tegelikult on oluline hoopis see, et ei tekiks uus auke ja algstaadiumis kahjustused saaksid paraneda,» rääkis Vink.

Seda, et tervislike eluviiside mõju hammastele on suur näitab tema sõnul ka statistika. 80 protsenti kaariesekahjustusi esineb 20 protsendil inimestel, samas kui täiesti terved on hambad vaid kümnel protsendil inimestest. 70 protsendil juhtudest tuleb hambasse pandud plomm sealt ära sekundaarse ehk uuesti tekkinud kaariese pärast.

Hambaarst Martin Martmaa sõnul aitavad hammaste tervist hoida neli kuldreeglit:

1. Toitu tervislikult

Söö võimalikult vähe suhkrut ja happelisi väikese toiteväärtusega asju. Kui sööd tervislikke tsitruselisi, siis loputa pärast suu puhta veega.  

2. Joo vett

Janu korral joo vett ja paku seda ka lastele – mahl, morss ja muud magusad joogid ei ole janu kustutamiseks. Neid võib juua toidukorra ajal, kuid mitte vahepaladena. Vastasel korral saab hambavaap happerünnaku osaliseks.

3. Tee toidukordade vahel vähemalt kolm tundi pausi

Kui paus on väiksem, siis ei saa hambavaap taastuda ja kulub happerünnaku tõttu ära. Hammastesse tekkivad siis ka augud. Seetõttu ei tohiks toidukordade vahel maiustada. Magusat võiks soovi korral süüa toidukorra lõpus.

4. Pese hambaid kaks korda päevas

Hambaid peaks pesema korraga kaks minutit ja hoolitsema selle eest, et nad tõesti puhtaks saavad. Unustada ei tohiks ka hambaniiti.

Peale selle tuleks nii Vingi kui Martmaa sõnul üks kuni kaks korda aastas hambaarstil käia, et võimalikele probleemidele ruttu jälile saada.

Tagasi üles