Levinud juurviljaga liialdamine võib tervist ohustada

Teadlaste hinnangul võiks kartuli asemel rohkem süüa köögivilju, mis ei sisalda tärklist. Foto: Liz Gregg/picture alliance/moodboard/Scanpix

Hiljutisest USA teadlaste uuringust selgub, et kartulite liigne söömine võib vererõhku tervisele ohtlikult tõsta, kuid teised eksperdid on väitnud, et inimese toitumise terviklik uurimine on ühele toidule keskendumisest kasulikum.

Harvardi ülikooli teadlased uurisid, kas kartulite pikaajaline tarbimine võib olla seotud kõrgvererõhutõve tekkimisega, vahendab Medscape hiljuti meditsiiniajakirjas BMJ ilmunud uuringut.

Teadlased kombineerisid kolme suure Ameerika Ühendriikides tehtud uuringu tulemusi, mis saadi üle 187 000 inimese jälgimisel 20 aasta jooksul. Inimeste toitumise hindamiseks kasutati küsimustikku, kus uuriti muu hulga, kui sageli sõid uuringus osalejad kartuleid. Üks kategooria oli küpsetatud, keedetud ja pudruks tehtud kartulid, kaks teist eraldi kategooriat olid kartulikrõpsud ja friikartulid. Kõrge vererõhu esinemist hinnati tervishoiutöötajate poolt pandud diagnoosi põhjal.

Uurijad leidsid, et inimesed, kes tarbisid vähemalt neli portsjonit küpsetatud, keedetud või pudruks tehtud kartuleid nädalas, haigestusid tõenäolisemalt kõrgvererõhutõppe kui inimesed, kes tarbisid vähem kui ühe portsjoni kartuleid kuus. Kõrgvererõhutõve risk kasvas ka friikartulite, kuid mitte kartulikrõpsude söömisel.

Kuna kartulitel on võrreldes teiste köögiviljadega kõrge glükeemiline indeks, et nende söömisele järgnev veresuhkru taseme tõus võib viia tavapärasest kõrgema vererõhu väljakujunemiseni. Kartulid on ka süsivesikuterikas toid, mille söömine võib põhjustada ülekaalu. Seetõttu soovitavad teadlased asendada vererõhu tõusu vältimiseks korra päevas söödav kartuliportsjon juurviljadega, mis ei sisalda tärklist. Sellised toidud on näiteks herned, oad, suhkrumais ja maguskartul.

Samuti ajakirjas BMJ avaldatud arvamuses hoiatavad Austraalia teadlased prof Mark Harris ja dr Rachel Laws, et kuigi kartulitega seotud avastus on oluline, tuleks inimestel haiguste vältimiseks üle vaadata kogu toitumine. Nad märkisid ka, et küsimustikkudes ei koguta tavaliselt üksikasjalikku teavet toidu valmistusviiside kohta ja et teadlaste analüüsile võisid mõju avaldada kontrollimata asjaolud. Näiteks võib friikartulite söömine viidata sellele, et inimene sööb ka soovitatust rohkem soola ja küllastunud rasvu, mille tarbimist küsimustikus ei uuritud.

Harris ja Laws on seisukohal, et uuringud, mis pööravad rohkem tähelepanu inimeste üldisele toitumisele, mitte üksikute toitude tarbimisele, on spetsialistidele ja poliitikutele õigete otsuste tegemisel suuremaks abiks.