Eestlased surevad liiga palju välditavatesse haigustesse

FOTO: Pm

Kuigi hiljutine Euroopa Liidu statistika annab Eesti meditsiinisüsteemile hävitava hinnangu, tuleks siinsete juhtivate tervishoiuekspertide sõnul muretsemise asemel hoopis rõõmustada.

Eestis oleks 2013. aastal saanud ligi neljandiku alla 75-aastaste inimeste surmadest ära hoida juhul, kui inimeste elustiil oleks olnud tervislik ja professionaalne arstiabi kohe kättesaadav, selgub Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) andmetest. Kui sinna lisada ka surmad, mida oleks olnud võimalik vajaliku arstiabi olemasolul edasi lükata, suri Eestis 42,5 protsenti inimestest seetõttu, et nad ei saanud lihtsalt arsti juurde. Euroopa Liidu keskmine näitaja on selles osas tunduvalt väiksem – 33,7 protsenti.

Inimesed, kelle surma oleks olnud võimalik vältida, surevad statistika järgi kõige rohkem südamehaigustesse või vähki, kuid on ka õnnetusi, alkoholi tarbimisega seotud haigusi ja enesetappe.

Samas tõdes Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet, et Eurostati statistika ei näita mitte seda, et olukord Eesti meditsiinis oleks katastroofiline, vaid tõestab pigem hoopis vastupidist. Ta tõi näiteks, et kahe aastaga vähenes Eestis arstiabist sõltuvate surmade arv seitse protsenti, mis on kolm korda enam kui Euroopas keskmiselt.

Nimelt oli Eestis Eurostati andmetel oli 2011. aastal 2960 sellist surma, millest suure osa oleks saanud ära hoida ja osa edasi lükata, 2013. aastal oli aga see arv kukkunud juba 2770 peale. «Olla tervise valdkonnas vähemalt korraks parem kui Euroopas keskmiselt, on Eesti jaoks nii haruldane tulemus, et väärib üldrahvalikku tähelepanu,» on Kiivet veendunud.

Tagasi üles