N, 29.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Suhkruga või suhkruta?

Kristin Salupuu
, toitumisnõustaja
Suhkruga või suhkruta?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Suhkrumaks pole soomlaste kehakaalu kuidagi mõjutanud.
Suhkrumaks pole soomlaste kehakaalu kuidagi mõjutanud. Foto: Sabrina Vani/picture alliance/moodboard/Scanpix

Rannahooaeg on loodetavasti kohe-kohe käes, mistõttu inimeste huvi, kuidas parema väljanägemise nimel toitumist muuta, on hetkel väga suur. Tervisliku toitumise kohta levib meedias üsna palju eksitavat ning valesti tõlgendatud infot.

Peaaegu iga päev ilmub erinevates populaarteaduslikes väljaannetes artikleid tervist kahjustavatest ning paksuks tegevatest toitudest, kusjuures suhkur tundub üks suurimaid patuoinaid.

Mis on suhkur?

Toitumisnõustajana kuulen tihti inimeste kurtmist näiteks piimatoodete suure suhkrusisalduse üle. Enamasti pole inimesed olnud kursis, et toitumisalasel teabel esitatud suhkrud on kõik toiduaines leiduvad suhkrud, mitte ainult toidule lisatud suhkur. Selgitus: suhkruteks nimetatakse lihtsüsivesikuid ehk mono- ja disahhariide, milleks on:

  • glükoos ehk viinamarjasuhkur, leidub puuviljades, marjades, mees;
  • fruktoos ehk puuviljasuhkur, leidub samuti puuviljades, marjades, mees;
  • laktoos ehk piimasuhkur, leidub piimas ja piimatoodetes;
  • maltoos ehk linnasesuhkur, leidub teraviljatoodetes;
  • sahharoos ehk lauasuhkur, leidub suhkrupeedis, suhkruroos, suhkrut sisaldavates toodetes, puuviljades, marjades.

Seetõttu pole arukas oodata, et näiteks naturaalsed piimatooted, eriti kui sinna on maitseks lisatud marju või moosi, võiksid olla suhkruvabad.

Tehismagusained ei ole tervisele head

Muidugi ei saa märkimata jätta seda, et üha rohkem eelistab sportlik kontingent energiat mitteandvaid tehismagusaineid sisaldavaid toodeteid. Mis on muidugi nonsenss, sest organism saab energiat ju ainult toidust. Lisaks suurendavad kunstlikud magusained isu süsivesikute järele, millega on seletatavad ka ülesöömishood, mille käigus süüakse ära väga suur kogus energia- ning süsivesikuterohket toitu. Tehismagusainete tarbimise tagajärjel võib muidu tervetel inimestel häiruda normaalne mikrofloora tasakaal. Samuti võib tekkida glükoosi talumatus, mis võib põhjustada II tüüpi diabeedi teket ning ülekaalulisust.

Tehismagusaine muutub organismis tõenäoliselt glükoosiks, mis jääb verre ning talletatakse rasvarakkudes. Suurtes kogustes võivad kunstlikud magusained olla aga hoopis kantserogeensed. Paljud neist on turul olnud üsna lühikest aega, mistõttu nende pikaajaline toime organismile pole veel päris selge.

Suhkrut ei tohiks asendada

Maailma Terviseorganisatsiooni seisukoht on, et ülekaaluliste arvukuse ning muude terviseprobleemide tõus, pole põhjustatud mitte suhkrute tarbimisest, vaid ebanormaalselt suurtest tarbitavatest kogustest. Siinkohal olgu öeldud, et lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% (ideaalis 5%) päevasest toiduenergiast. Lahendus ei ole suhkru asendamine magusainetega.

Võtkem USA näite, kus juba vähemalt 10 aastat on väga populaarne tarbida tehismagusaineid, kuid sellega pole ameeriklaste tervisenäitajad ju põrmugi paranenud. Pigem näitab rasvunute ning muude tervisehädadega inimeste osakaal üha suurenevat tendentsi.

Mõistlikus koguses suhkrut teeb tuju heaks

Minu soovitus tervislikumaks valikuks on tarbida rohkem naturaalset ning vähe töödeldud toiduaineid, eelistada väiksema lisatava suhkrukogusega tooteid, mis sest et nad võivad alguses harjumatult hapud olla. Kui oled harjunud hommiku kohvi ja tee sisse mitu lusikatäit suhkrut või mett lisama, siis vähenda neid koguseid järk-järgult.

Lõpetuseks lisan oma kolm lemmikut suvemagustoitu, kus on piisavalt suhkrut, et meel oleks hea, samas ei ületaks päevast soovituslikku lisatava suhkru normi:

  1. Kreeka jogurt vanaisa mee ja Kreeka pähklitega.
  2. Kuna mulle enamjaolt maitsestatud piimatooted ei maitse, siis äsja turule jõudnud mustika ning kõrvitsa- ja päevalilleseemnetega skyrid, üllatasid küll positiivselt!
  3. Maitsestamata kohupiim või skyr koos külmutatud ja seejärel püreestatud banaani ning maasikatega.
Märksõnad
Tagasi üles