Taimeõlid võivad haigeks teha

Päevalilleseemnetest pressitud õlis on küll palju kasulikke oomega-6 rasveid, kuid sellega liialdamine võib teha pigem kahju kui kasu. Foto: Ajay Verma/Reuters/Scanpix

Kuigi tavaliselt arvatakse, et küllastumata rasvhappeid sisaldavad taimeõlid on tervislikumad kui loomsed õlid, oleneb kõik tegelikult sellest, missugusest taimest õli pressitud on.

«Rasvhappeid eristame üksteisest süsinikahela pikkuse ja kaksiksidemete arvu järgi,» selgitas prof. Stefan Lorkowski Saksamaal asuva Jena ülikooli toitumisteaduste instituudist Saksamaa rahvusringhäälingule Deutschlandfunk. «Olemas on näiteks küllastunud rasvhapped, milles ei ole kaksiksidemeid ja mida leidub eelkõige loomsetes rasvade, ning küllastumata rasvhapped, milles on üks või mitu kaksiksidet ja mida leidub eelkõige taimsetes õlides.»

Lorkowski hinnangul ei ole sugugi kerge öelda, missugused rasvhapped on «head» ja missugused «halvad». «Eristame näiteks oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid. Oomega-3 rasvhappeid esineb eelkõige linaseemneõlis, millel on väga intensiivne maitse, mis igaühele ei meeldi. Sellele on heaks alternatiiviks rapsiõli, milles on ohtralt ühekordselt küllastumata rasvhappeid. Oomega-6 rasvhappeid esineb suures koguses maisi- ja päevalilleõlis, kus neid on kuni 75 protsenti.» Kuigi rapsi- ja linaseemneõli on eriti rikkalikud oomega-3 rasvhapete allikad, leidub teadlase sõnul ka neis palju oomega-6 rasvhappeid. Oliiviõli seevastu oomega-3 ega oomega-6 rasvhappeid ei sisalda, kuid tervislik on seda tarbida ikkagi.  

Lorkowski rõhutas, et kehal on vaja nii oomega-6 kui oomega-3 rasvhappeid. Oomega-6 rasvhapped käivitavad näiteks põletikulised protsessid, mis on vajalikud haigustekitajatega võitlemiseks, samas kui oomega-3 rasvhapped aitavad neid protsesse õigel ajal peatada. Kui rasvhapete tasakaal läheb organismis paigast ära, siis võib inimene haigeks jääda.

Seda näitab ka Ameerika Ühendriikides mõne aasta eest tehtud uuring, mille tulemusi teadlased hiljuti veel kord hindasid. Selgus, et katsealustel, kes vähendasid loomsete rasvade tarbimist ja asendasid need suures osas maisiõliga, esines oodatust rohkem südame- ja veresoonkonna haigusi.

Lorkowski sõnul on põhjus selles, et uuringus osalejatel soovitati süüa liiga palju oomega-6 ja liiga vähe oomega-3 rasvhappeid. See ei tähenda tema hinnangul siiski, et päevalilleõli tuleks prügikasti visata. Hea tervise võti seisneb teadlase arvates hoopis mitmekülgses toitumises, mille juurde kuulub ka erinevate õlide kasutamine parajas koguses.

Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et küllastumata õlid ei sobi tavaliselt toidu praadimiseks. Erandiks on rapsiõli. Seda võib kasutada juhul, kui tegemist on praadimiseks mõeldud õliga, mida on vastavalt töödeldud.