Toidulisanditesse tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega

Toidulisandid tervislikku toitumist asendama ei sobi.

FOTO: Martin Poole/picture alliance/moodboard/Scanpix

Kuigi suur osa Eesti turul müüdavatest toidulisanditest mürgised ei ole, tuleks veterinaar- ja toiduameti (VTA) hinnangul toidulisandite tarbimisel järgida täpselt kasutusjuhendit.

«Enne toidulisandi tarbimist on oluline teadvustada, et selle sagedase ja/või suures koguses tarbimisega võib kaasneda risk,» selgitas VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. «Toidulisand on ainete kontsentreeritud allikas, mistõttu tuleb seda ohutuse tagamiseks kasutada ettenähtud kogustes.» Soovitusliku koguse pikaajalise ületamisega seab inimene Kalda sõnul ohtu oma tervise.

Kui on selgunud, et toidulisandis on keelatud ühendeid või kujutab kasutusjuhendi kohaselt tarbimisel muul moel ohtu inimese tervisele, siis teeb VTA Kalda sõnu müüjale ettekirjutuse toote turult eemaldamiseks. Lisaks informeeritakse ohust ka teisi Euroopa liidu liikmesriike RASFF kiirhoiatussüsteemi kaudu.

Sellegipoolest tuleb tähele panna, et toidulisandi ohutuse, nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest vastutab toidulisandi tootja või turustaja. Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel peab turustaja küll VTAd teavitama, kuid see ei tähenda toidulisandi heakskiitmist vaid üksnes teabe edastamist selle kohta, et toodet hakatakse Eestis müüma.

VTA teostab järelvalvet Eestis toodetud toidulisandite valmistamise üle ja kontrollib ka toidulisandite ladustajaid, kes peavad lisandid korrektselt märgistama, andma infot nende päritolu kohta ja esitama ametile ka korrektsed dokumendid. Lisaks saab amet toidulisandite kohta teavet teistelt ELi liikmesriikidelt ning ametile saabuvatest kaebustest ja vihjetest.

Kuna Eestis müüakse tuhandeid erinevaid toidulisandeid ja VTA ressursid on piiratud, siis ei pruugi amet kõigist toidulisanditega seotud ohtudest teada. Pealegi kontrollitakse toidulisandeid tavaliselt dokumentide alusel. Proove võetakse vähe ja üksnes kahtluse korral. Näiteks analüüsiti eelmisel aastal üksnes kümmet toidulisandit, millest teostati kokku 30 analüüsi. Kalda hinnangul ei ole kõigi keemiliste ühendite analüüsimine toidulisandites ka sugugi lihtne, sest väga spetsiifiliste ühendite analüüse teostavad vaid vähesed välismaised laborid.

Tervise arengu instituudi (TAI) avalike suhete juhi Maris Jakobsoni näitavad hiljuti toidulisandite kohta ajakirjanduses vastukaja leidnud hoiatavad juhtumid väga teravalt vajadust valdkonna paremaks korraldamiseks ja inimeste senisest paremaks teavitamiseks. «Kaheldavate faktide ja lausa eksitava tooteinfo edastamine on laialt levinud ning inimesi tuleb sellise info ja kahtlaste toodete eest paremini kaitsta,» selgitas Jakobson. Tema sõnul on tarvis algatada ametkondadevaheline arutelu, kuhu kaasata ka teadlasi ja arste, et ametite rollid teavitustöös paika panna. Kuna TAI pädevusvaldkond on toitumisvaldkonna ennetustegevus ja tasakaalustatud toitumise edendamine, siis ei ole sealsed eksperdid Jakobsoni sõnul seni toidulisandite teemale eraldi tähelepanu pööranud.

Postimehe kõned tarbijakaitseametile ja terviseametile näitasid samuti valdkonna reguleerimisega seotud segadust. Kui terviseamet soovitas pöörduda tarbijakaitseameti poole, siis sealt öeldi jällegi, et kõik mürgistusega seonduv kuulub eelkõige terviseameti valdkonda. Mõlemad ametid viitasid siiski, et eelkõige vastutab toidulisanditega seonduva eest VTA.

Kalda soovitab enne toidulisandi tarbimist inimestel hoolikalt läbi mõelda, kas ja miks nad toidulisandit vajavad ning toidulisandit valikul küsida nõu vastava väljaõppega spetsialistilt. Ka Jakobson soovitab igasugustesse toidulisanditesse suhtuda suure ettevaatlikkusega ning kasutada neid vaid arsti ettekirjutusel või eelnevalt oma perearsti või apteekriga konsulteerides.»  «Normaalselt süües pole vaja lisaks tarbida mingeid imeasju. Suurem osa neis toodetes sisalduvatest ainetest on väga hästi kättesaadavad täisväärtuslikust toidust: puu-ja köögiviljadest, teraviljadest, pähklitest ning seemnetest,» tõdes Jakobson.

Enne toidulisandite ostmist lähtuda maaeluministeeriumi kodulehel avaldatud näpunäidetest.

Maaeluministeeriumi soovitused

Mis on toidulisand?

Toidulisand on toit, mida kasutatakse vajadusel tavatoidu täiendamiseks. Toidulisand ei ole mõeldud haiguste tõkestamiseks, leevendamiseks ega raviks.

Mõtle hoolikalt läbi, kas ja miks Sa toidulisandit vajad

Organismi normaalseks arenguks ja hea tervisliku seisundi säilitamiseks vajalikud toitained saad kätte tasakaalustatud ja mitmekülgsest toidust. Seetõttu ei tasu otsustada toidulisandi tarbimise kasuks hirmus, et tavatoit ei suuda tagada vajalikke toitaineid.

Pea nõu arsti või apteekriga

Parim sõber võib paljudes asjades anda head nõu, kuid toidulisandi valikul usalda siiski vastava väljaõppega spetsialisti. Samuti eelista toidulisandit ostes toidupoele apteeki.

Toidulisand ei ole ravim

Ravim on ette nähtud haiguse ravimiseks või haigusseisundi leevendamiseks. Toidulisand seevastu on ette nähtud tavatoidu täiendamiseks. Toidulisandil ja ravimil on erinev eesmärk ja toime. Pea meeles, et igast vitamiinist saab teatud annuses juba ravim.

Ravim ja toidulisand koos võivad mõjuda ohtlikult

Toidulisandid võivad tugevdada või hoopis nõrgendada ravimi toimet. Kui võtad ravimeid koos toidulisandiga, anna sellest kindlasti teada oma arstile.

Uuri pakendi märgistust

Märgistus toidulisandi pakendil ei tohi mingil moel Sind eksitada! Märgistus ei tohi viidata haigusi tõkestavatele, leevendavatele või ravivatele omadustele.

Järgi kasutusjuhendit

Juhindu kindlasti toidulisandi päevasest soovitatavast kogusest. Ülemäära suurtes kogustes tarbituna võivad ka vitamiinid ja mineraaltoitained mõjuda halvasti Sinu tervisele.

Ole ettevaatlik taimseid koostisosi sisaldavate toidulisanditega

Rahvameditsiinis tuntud taimi ei ole põhjalikult ja kliiniliselt uuritud, kuna eeldatakse, et traditsiooniline kasutus on kasuliku toime piisavaks tõendiks. Seega uuri eelnevalt taimede võimalikke kõrvaltoimeid. Näiteks üldtuntud ženšenni liigne tarbimine võib põhjustada närvisüsteemi kõrgendatud erutuvust või unehäireid.

Ole teadlik oma allergiatest

Kui Sul esineb allergia mõne aine suhtes, siis otsi toidulisandi märgistuselt teavet allergeenide kohta. Allergeenid peavad olema esiletõstetul kujul koostisainete loetelus.

Suhtu reklaami kriitiliselt

Müügiedu tagamiseks on tootjal huvi muuta oma toidulisand teistest eristuvaks, seega saadab toidulisandite müüki tavaliselt mõjus reklaamikampaania. Seetõttu säilita selge meel lubaduste osas, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi.

E-poest toidulisandit ostes uuri müüja tausta

Enne toidulisandi tellimist e-poest veendu kauba ja müüja usaldusväärsuses. Väldi ettevõtteid, kelle vähene kontaktinfo ei võimalda nende asukohta kindlaks teha. Arvesta, et väljastpoolt Euroopa Liitu ostetud toidulisand ei pruugi vastata meil kehtivatele nõuetele.

Suhtu kriitiliselt üldise või arusaamatu sisuga väidetesse

Kui toidulisandi märgistusel on esitatud ebamäärase sisuga väiteid (näiteks „hea sinu südamele“, „õrn sinu kõhule“, „tervislik suutäis“), siis arvesta sellega, et need väited ei ütle tegelikult midagi toote koostisosade mõju kohta. Toidulisandi märgistusel on lubatud kasutada vaid selliseid väiteid, mis viitavad konkreetsele ainele ja selle kasulikule mõjule, või kui üldise sisuga väidet on täpsustatud kasutada lubatud tervisealase väitega.

Märked «100% looduslik» ja «patenteeritud koostis» ei taga, et toode on ohutu

Sõna „looduslik“ kasutamisega eksitatakse tarbijat tihti, andes sellega edasi valeteavet toote olemuse, koostise või valmistamise kohta. Toote tegelik koostis võib erineda etiketil märgitust. Viited teaduslike uuringutega kaitstud sisule on arukas üle kontrollida enne toote ostmist.

Ära lase end eksitada toitumisnõustajate soovitustest

Paljud nimetavad end tänapäeval toitumisnõustajaks, kuid ei oma selleks vastavat väljaõpet. Kui toitumisnõustaja soovitab isegi tervisliku toiduvaliku puhul tarbida lisaks ka toidulisandeid, tasub tema nõu väärtuses kahelda. Toidulisandite vajalikkuse üle on kõige pädevam otsustama vastava väljaõppega inimene.

Ülitõhusa salendava efekti asemel ohtlikud kõrvalmõjud

Võib juhtuda, et nimetuse «rasvapõletaja» all müüdava toidulisandi koostises kasutatakse ainet, mis osutub hoopis ravimiks. Sellised ained on näiteks efedriin, sibutramiin või strühniin, mida on lisatud tootesse ebaseaduslikult selle toime tugevdamiseks. Nende ainete võimalike kõrvaltoimetena on täheldatud kiirenenud südametegevust ja vererõhu tõusu, kuid mitte kaalulangust. Parem 30 minutit füüsilist tegevust kui 30 kapslit purgist.

Suhtu skeptiliselt toidulisanditesse, mille mõju on selgelt liialdatud

Mitu imetoimet ühekorraga! Toidulisandid, mis lubavad korraga parandada juuste kasvu ja mälu, tõsta seksuaalset võimekust ning vähendada kortsude teket, ei avalda tavaliselt soovitud mõju.

Mõtle, kas toidulisandile kulutatud raha on seda väärt

Tee kiire arvutus ja vaata, kas soodsam on osta purk toidulisandeid või kilo puu- ja köögivilju. Arvesta seejuures asjaolu, et puu- ja köögiviljadest omastab organism vajalikke toitaineid oluliselt paremini.

Mõiste «tervislik» ekslik tõlgendamine

Toite ei saa liigitada tervislikeks ja ebatervislikeks. Tervislik saab olla inimese toitumine, elustiil, väärtushinnangud ja hoiakud tervikuna. Tervislikku toitumist ei saa võrdsustada ainult puu- ja köögiviljade söömisega ning nn keemiavaba toidu eelistamisega. Piisavalt liikudes ning tasakaalustatud segatoitu süües oled teinud õige valiku!

Toidulisandi ohutus

Toidulisandi ohutuse, nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest vastutab toidulisandi tootja või turustaja. Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel peab turustaja sellest teavitama Veterinaar- ja Toiduametit. Turuleviimisest teavitamine ei tähenda toidulisandi heakskiitmist.

Populaarne

Tagasi üles