Teadlased avastasid hambaaukude olulise põhjuse

Foto: Vikki Grant/picture alliance/moodboard/Scanpix

Uuring, mis käsitles hammaste arengulugu viimase 7500 aasta jooksul, näitab, et tänapäeva inimestel on vähem erinevaid suubaktereid kui ammu elanud rahvastel.

Adelaide'i ülikooli muistse DNA Austraalia uurimiskeskuse (ACAD), Šotimaa Aberdeeni ülikooli (arheoloogiaosakonna) ning Inglismaa Cambridge'i Wellcome Trust Sangeri Instituudi teadlased uurisid, kuidas on omavahel seotud hammaste tervis ja suubakterite liigirikkus, vahendab Terviseuudised. Nad jõudsid üllatava tulemuseni, mille avaldasid ajakirjas Nature Genetics.

Teadlased analüüsisid kaasaja ja muistsete inimeste hammastele lubjastunud bakterite DNAd. Nad võtsid DNA-proovi lubjastunud hamba bakterkatust 34 eelajalooliselt Põhja-Euroopast leitud inimluustikult ja uurisid suubakterite iseloomu muutumist, vaadeldes kõigepealt eelajaloolisi kütte-korilasi, seejärel pronksiajal põlluharimise algusaegadel elanud inimesi, siis keskaegset rahvastikku ning lõpuks tööstusrevolutsiooni ja hilisema aja elanikkonda.

Selgus, et suubakterite kooslus hakkas negatiivselt muutma siis, kui meie toitumisharjumused küttidest-korilastest põlluharijateks hakkamisel muutusid. Täiendavaid muutusi täheldati koos toidu tootmise algusega tööstusrevolutsiooni ajal.

«Kaasaegse inimese suubakterid on kunagi elanud inimestega võrreldes märkimisväärselt vähem mitmekesised ning arvatakse, et see on soodustanud krooniliste suu- ja muude haiguste levikut postindustriaalses ühiskonnas,» selgitas uuringu juht, ACAD-i direktor professor Alan Cooper. Teadlaste hinnangul näitab uuring taas kord, et mitmekesine toitumine on äärmiselt oluline ka tervete hammaste tagamiseks.

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.