Soodne teravili, mis toimib supertoiduna

FOTO: Wikipedia.org

Hirssi võib võrrelda oma olemuselt tervisliku kinoaga, kuid hirss on kümneid kordi rahakotisõbralikum -  selle hind poodides on võrreldav riisi ja tatraga. 

Mineraalühendite vaatevinklist on hirss toidupalana inimesel igati arvestatav kaaliumi-, magneesiumi- ja fosforiühendite allikas, kirjutab Fitlapi blogi. Hirsi mikrotoitainete nimistust väärivad mainimist mangaan, vask, tsink, raud ja mittemetallidest eriti just orgaanilistesse ühenditesse talletunud räni.

Räni annabki hirsile omapärase maitse, mis võib meeldida ja mitte. Ränihappesisaldusel on positiivne mõju kolesteroolitasemele ja luudele. Hirsi mõrkjast maitsest saad lahti, kui pruunistad enne hirssi õrnalt pannil, või loputad seda korduvalt sooja veega. Nagu odrakruupidegi puhul, on soovitav enne hirss vette likku panna, et valmimisaeg oleks lühem. 

Hirsi puhul on vaja rõhutada sedagi, et selle teravilja märkimisväärne kollane värvus on tingitud inimese nägemise jaoks tähtsatest pigmentidest luteiinist ja zeaksantiinist.

Vitamiinide tasandil on hirss tegija eeskätt B-rühmaga, sisaldades vitamiine B1, B3 ja B6 ning foolhapet.

Hirsi koostises puudub gluteentüüpi valk, mis tänapäeval paljudele inimestele probleeme valmistab. Seega hirss on gluteenivaba, seega sobib kasutada nisu ja teiste teraviljade talumatuse korral. Hirss on ka üks väheseid leeliselisi teravilju, seda on väga kerge seedida ja ta on harva allergiat tekitav. 

Mainimata ei saa jätta sedagi, et süsivesikute sekka paigutuvad ka hirsis leiduvad kiudained. Siit tuleb ka hirsitoitude oluline pluss, nimelt vabaneb hirsiterade või helveste seedumisel seal leiduvast tärklisest glükoos järk-järgult ja tagab veresuhkru aeglase, ent samas suhteliselt kaua kestva tõusu. 

Suure kiudainetesisalduse tõttu kaitseb hirss südamehaiguste, diabeedi ning vähi vastu. Hiina meditsiinis on teada hirsi põrna tugevdav toime.

Populaarne