Seljavalule saab leevendust

Seljavalu võib elu raskemaks muuta. Foto: Panther Media

Ida-Tallinna keskhaigla lülisambakirurgia keskuse vanemarst Taavi Toomela kinnitusel on oluline seljavaluga kimpus olevate patsientide informeerimine, milline abi on neile kättesaadav ning kuidas seljavalule hõlpsalt leevendust leida.

Kust saada seljavalu kohta esmast infot?

Kirurgi sõnul on tänasel päeval patsientidel võimalik saada esmast infot seljavalu ja selle leevendamise kohta internetist. Kindlasti ei ole ägeda seljavaluga patsiendi saatmine erinevatele uuringutele, sealhulgas kompuuteruuringule mõttekas. See on näidustatud vaid juhul kui kahtlustatakse traumat, kasvajat, põletikku või mõnda muud kiiret tegutsemist vajavat patoloogiat.

Dr Toomela sõnul peaksid lülisambakirurgi vastuvõtule jõudma selekteeritud haiged, need, keda konservatiivne ravi ei aita. Pole vahet, kas patsienti on enne ravinud taastusraviarst, neuroloog, reumatoloog või perearst – lülisambakirurgi jutule peaks jõudma patsient juhul kui mujalt tõesti abi ei saa ning kirurgiline sekkumine on vajalik.

Lülisambakirurgia on tänasel päeval Eestis peaaegu, et pelgalt Ida-Tallinna Keskhaigla pärusmaa. Töötavaid lülisambakirurge võib tänases Eestis dr Toomela sõnul näppudel üles lugeda – mille üle pole ka imestada, sest noorte kolleegide teekond lülisambakirurgia valdkonda on pikk ja keeruline.

Lülisambakirurgia – 15 aastat õppimist

Taavi Toomela sõnul on oluline teada, et lülisambakirurgia põhineb teaduspõhisel meditsiinil, mis viimastel kümnenditel on olnud väga kiire arenguga. Iga planeeritava seljaoperatsiooni võiks soovitavalt teha lülisambakirurgia alaste teadmistega arst, kes nii radikuliidi või lülivaheketta haiguse, trauma või kulunud seljahaiguse kui ka kasvaja korral teeks kohe esimeses etapis õige valiku. Nii saab palju raha kokku hoida.

Dr Toomela sõnul alustasid arstid minevikus peale 6 aastat ülikoolis iseseisvat tööd. Tänaseks on enamasti mindud kitsama spetsialiseerumise teed, mida võimaldab residentuur. Tegelikkuses on aga ka sellest lülisambakirurgia eriala omandamiseks vähe. Rikkamates riikides on loodud eriresidentuurid, kus residentuuri läbinud arst spetsialiseerub veel kitsamalt, näiteks lülisambakirurgiale. Residentuuri lõpetanud neurokirurg või ortopeed vajab tavaliselt 4 aastat, omandamaks lülisambakirurgia alased teadmised ja oskused. Eestis tuleb need teadmised omandada töö käigus, kokku teeb see 15-16 aastat õppimist. «Täna on kindlasti kõige paremini varustatud ja erinevaid tehnikaid valdav  meeskond Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuses,» kinnitab dr Toomela, lisades, et arstid, kes täna Eestis peale lülisambakirurgide selga opereerivad, peaksid ennast täiendama ja kurssi viima kaasaegsete seisukohtadega.

ITK lülisambakirurgia kui suunanäitaja

Taavi Toomelalt uurides, milliste seljamurede korral ITK lülisambakirurgia keskusest abi saab, vastab ta, et siinses keskuses teostatakse igapäevaselt operatsioone seljahaigetel, alates lihtsatest – näiteks radikuliidi operatsioon - kuni kõige keerukamateni välja. «See, et suudame aidata väga erinevaid patsiente, on Ioodud lülisambakeskuse kõige olulisem roll. Keskuse loomine on olnud suur pingutus – aastate pikkune töö ja terve Ida Tallinna Keskhaigla suur saavutus. Oleme tänases päevas ja panustame tulevikku. Siin ei tehta kangelastegusid, vaid igapäevast süstemaatilist tööd. Neurokirurgidel ja ortopeedidel tuleb kindlustada eesti patsiendile kaasaegne kirurgiline abi seljahaiguste korral, hetkel on võimalik seda teha Ida-Tallinna Keskhaiglas. Täna saadetakse meile seljahaigeid, kelle ravist Eestis kümme aastat tagasi vaid unistati,» sõnab dr Toomela.

ITK lülisambakirurgia keskuse meeskonnas töötab tänasel päeval 4 arsti, üks kolleeg on lapsehoolduspuhkusel. Keerulisematel operatsioonidel osaleb ka neurofüsioloog dr Kaidi Lunge. Siinkohal kinnitab dr Toomela, et tema ise näeks lülisambakirurgia keskust töötamas igapäevaselt 2 operatsioonitoaga, mis vastavalt erialale ka sisustatud. Meeskonnas võiks töötada 6-10 lülisambakirurgi, kellest igaühel võiks olla oma kitsam spetsialiseerumine erialasiseselt ning oleks kaetud ka erakorraline töö 24h üle Eesti.

«Tänasel päeval opereeritakse siinses keskuses aastas keskmiselt 300 haiget, kattes sellega umbes 15% ortopeedilistest operatsioonidest. Tegelik vajadus Eestis oleks 1500 operatsiooni aastas. 100 lülisambakirurgilist operatsiooni aastas kirurgi kohta on mõistlik arv, kui keerulised operatsioonid moodustavad tööst 75%,“ nendib dr Toomela.

Õigeaegne ravi on oluline

Kui uurin, kas patsientide jõudmine lülisambakirurgideni on piisavalt kiire, kinnitab dr Toomela, et rasked haiged jõuavad spetsialistini piisavalt kiiresti. Keerulisem on lugu hoopis haigetega, keda selja- või jalavalu päris voodisse jääma ei sunni.

«Kirurgilise ravi eesmärgiks on alati elukvaliteedi paranemine ehk patsiendile tuleb valida õige operatsioon. Püüan oma patsientidele selgitada, millest kaebused tekivad, milline on tänapäeval parim võimalik ravi ning samas ka riskid. Paljud patsiendid lahkuvad peale esimest konsultatsiooni õnnelikuna ja rahulikult, nad on saanud vastuse oma probleemile. Võib öelda, et õigeaegne ravi aitab patsientidel kiiresti naasta nii tippsporti kui tavaellu. Tunnen suurt puudust ambulatoorsest keskusest, mis oleks spetsialiseerunud seljahaigetele. Tänasel päeval on see veel unistus, kuid ehk õnnestub see kunagi tööle panna ja muuta ka seljahaigete konservatiivne ravi süstemaatiliseks ja teaduspõhiseks,» selgitab dr Toomela.