Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lasteaiakasvataja teipis autistlikul lapsel suu kinni

Täiendatud kell 16.40

44
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Paide valla lasteaed-kool | FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

Eelmise nädala esmaspäeval teipis Paide valla lasteaed-kooli sobitusrühma õpetaja autistlikul lapsel suu kinni, sest laps ei jäänud magama ja väidetavalt häiris ka rühmakaaslasi.

Paide valla lasteaed-kool | FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix
Paide valla lasteaed-kooli direktor Margit Silluta. | FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix
Paide valla lasteaed-kooli direktor Margit Silluta. | FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix
Paide valla lasteaed-kool | FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

«Kui läksin lapsele järgi, tuli õpetaja ise minu juurde ja ütles, et teipis lõunauinaku ajal mu pojal suu kinni,» selgitas lapse vanem Järva Teatajale. «Tema jaoks oli see tegu täiesti normaalne. Ta veel selgitas, et  tal on endalgi lapsed kodus ja panevad nii üksteisele teipi suu peale, kui ei taha, et teine räägib,» meenutas ta 12. septembril juhtunut.

Noor naine märkis, et tal on veel praegugi õudne seda meenutada ja esialgu ei julgenud ta sellest isegi perele rääkida. «Mul on alust arvata, et minu lapse suu klinni teipimine polnud tal esimene kord, olen kuulnud, et ta on sedagi teistegi lastega teinud,» teatas ta. Ema rääkis Järva Teatajale, et nägi seda kasvatajat esimest korda ja nüüd ei julge ta last enam lasteaeda viiagi, sest ka sealne direktor näis tema sõnul kasvataja käitumist mõistvat. Kodus lapsel magama jäämisega muret ema sõnul ei ole.

Paide politseijaoskonna juht Margus Toomsalu ütles Järva Teatajale, et eile pöördus Paide politseijaoskonda naine, kes teatas, et 12. septembril oli ühes Järvamaa lasteaias lõunauinaku ajal õpetaja maalriteibiga kinni pannud tema nelja-aastase poja suu. «Politsei on sellega seoses algatanud kriminaalmenetluse kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. Juhtumi täpsemad asjaolud selgitab välja uurimine,» lisas ta.

Vallavanema sõnul on tegu lubamatu

«Fakti saan kinnitada ja esialgsetele andmetele tuginedes saan öelda, et selline asi on lubamatu,» kommenteeris Paide vallavanem Veljo Tammik. Tema sõnul põhjendas Paide lasteaed-kool oma kasvataja käitumist sellega, et tegemist oli sobitusrühma lapsega, kes ei jäänud magama ja häiris teiste und. «Minu isiklik arvamus on, et ma ei pea töösuhte jätkumist selle kasvatajaga võimalikuks. See on niivõrd ebaprofessionaalne lähenemine, sõltumata põhjustest. Olen kuulnud, et lapsel polnud selle vastu justkui midagi, ja et see toimus mängulises vormis, kuid selliseid asju ei tohi juhtuda. See on niivõrd ebaprofessionaalne. Kasvataja peab sellistest olukordadest suutma igal juhul üle olla. Antud juhul ei suutnud,» rääkis Tammik. Ta lisas, et praegu on tal juhtunuga seoses siiski ka endal väga palju küsimusi, millele on enne olukorrale lõpliku hinnangu andmist tarvis vastuseid.

Autistide ühing on šokeeritud

«Olen täiesti šokeeritud, et selliseid asju tänapäeval, 21. sajandi Eestis tehakse,» kommenteeris Eesti Autistide Ühingu juhatuse esinaise Marianne Kuzemtšenko. «See on absoluutselt lubamatu. See ei ole kusagilt pedagoogikast tulnud võte. Olen väga üllatunud, et üks pedagoog üldse sellist võtet kasutab. Minu arvates ei ole see aktsepteeritav ühegi lapse puhul ja eriti veel ühegi erivajadusega lapse puhul. Õpetajad saavad ju hariduse ja neid õpetatakse, mis on aktsepteeritud ja see on allpool igasugust arvestust. Seda ei tohi kindlasti teha.»

Autistlikule lapsele võib selline teguviis Kuzemtšenko hinnangul mõjuda eriti halvasti. «Neil on sageli erinevat tüüpi tunnetusprobleemid ja kui lapsel on materjaliga probleem, hingaimse ja lõhnadega probleem, siis võib suu kinni teipimine tekitada ikkagi sügava trauma, millest on tulevikus päris raske lahti saada,» selgitas ta. «Kui on kõnelev laps, siis suudab ta võib-olla väljendada, mida ta tundis ja kui ebameeldiv see oli, aga kui me räägime vähese kõnega või kõnetust autistlikust lapsest, siis ta ei saa ju öelda, mis tundeid see temas tekitab. See võib lõppeda väga tugeva protestikäitumisega ja ebameeldiva käitumisega ka õpetaja ja teiste laste jaoks. Päris kindlasti on see lubamatu. Kindel on see, et mina lapsevanemana oma last sellise kasvataja kätte rohkem ei usaldaks. Selle kasvatajaga peaks kindlasti vestlema ja vähemalt üks kohustuslik täienduskoolitus peaks talle juurde tulema. Oli ju ette teada, et see on sobitusrühm, kus lapsed ongi natuke teistmoodi ja igaüks oma muredega.»

«Selleks, et sellise meetodi peale üldse tulla, peab olema väga eriline tegelane ja ma pean ütlema, et minul on küll väga vedanud, sest mina ei ole kogu oma pika ajaloo jooksul veel kohanud ühtegi sellist õpetajat, kes niimoodi käituks ja tahaks loota, et neid rohkem ei ole ka. Kindlasti peaks midagi ette võtma, sest usun, et ükski lapsevanem ei ole nõus, et tema lapsega nii käitutakse,» lisas Kuzemtšenko.

Kuzemtšenko sõnul on autistlikel lastel väga sageli uinumisprobleeme. «Sel juhul tuleks vanematega vestelda ja uurida, millised on need abivahendid ja väikesed nipid, kuidas lapsel aidata magama jääda, et see rühm toimiks tervikuna ja see laps oleks seal hoitud, kaitstud ja turvatud, samuti ka teised lapsed. Kui lapsel on unehäire, mis ei lasegi tal lõuna ajal magada, siis tuleks talle leida koht, kus ta saab vaikselt ja turvaliselt olla,» soovitas ta.

Vajadusel tuleks nõu küsida

«Kõige esimene asi, millele peaks mõtlema on see, et laps on laps,» selgitas Kuzemtšenko autistlike laste kasvatamisel kasutatavatest erilistest võtetest rääkides. «Diagnoos määrab ära lapse käitumise, aga ei tähenda, et kõik lapsed oleksid ühtemoodi. Kui ühe lapsega toimib üks metoodika, siis ei tähenda see seda, et kõigi lastega samamoodi saab. Ennekõike peaks tutvuma lapse omapäradega, vestlema vanematega ja leidma koos meetodid, kuidas last aidata.»

Kuzemtšenko sõnul on autism keeruline haigus, mistõttu kõigile toimivaid lahendusi autistlike laste puhul ei ole. Küll aga on enamikul autistlike laste vanematest omad väiksed nipid, mis aitavad kodus lastega toime tulla. Neid nippe tuleks vanematel ja lasteaiakasvatajatel omavahel jagada. «Võimalik, et ka lasteaiakasvataja on leidnud nipikese, mis lapsele sobib ja mida vanem ei tea. Tavaliselt leitakse sellises koostöös parimad lahendused. Soovitan ka vanematel olla lasteaiakasvatajatega avatud, rääkida neile lapse eripäradest ja selgitada, mis on nende lapse jaoks kõige parem lähenemisviis. Sellest oleks lapsele endale kõige rohkem kasu,» lisas ta.

Kui vanematel või lasteaiakasvatajatel autistlike laste kasvatamisega hätta jäävad, siis tasub  Kuzemtšenko sõnul alati nõu küsida kas autismiühingult, lapse ravipsühhiaatrilt või teistelt lapsevanematelt või pedagoogidelt, kes autistlike lastega tegelevad. «Kui meil endal nõu ja jaks puudub, siis otsime kellegi, kes oskab aidata. Autismiühingu kodulehel on üleval ka abimaterjalid lapsevanematele, mida ei ole keelatud lugeda ka pedagoogidel,» rääkis ta.

Lapse ema täpsemat kommentaari ja lähema info lapse väärkohtlemist käsitleva seaduse kohta leiad Järva Teatajast.

Autismiühingu kontaktid leiad siit.

Lasteaia juhtkonnaga pole seni olnud võimalik ühendust saada.

Tagasi üles