Eesti toitumisnõustaja: unustage ekstreemsed dieedid

FOTO: Panther Media/Scanpix

Teleris nähtud edulood ning sõbra soovitatud dieedid igaühele kindlasti ei sobi ning võivad näiteks diabeetiku viia ohtlikku seisundisse, kui ta otsustab suvalist dieeti järgima hakata, arvestamata oma haiguse eripäradega.

Eestis on 160 000 kooliealisest lapsest ülekaalulised 11 protsenti ning see number on viimase seitsme aastaga peaaegu kahekordistunud. Probleem on suur ka täiskasvanute hulgas, kellest ligi pooled on ülemäärase kehakaaluga.

Tervislik kaalulangetus on siinkohal hädavajalik, kuid meeles tuleks pidada, et paljudel ülekaalulistel on teisigi terviseprobleeme ning levinum neist on 2. tüüpi diabeet. Qvalitas arstikeskuse toitumis-ja diabeedispetsialisti Maarja Randväli sõnul on ta viimasel ajal puutunud kokku diabeetikutega, kes on saanud ekstreemseks kaalulangetamiseks just meediakanalitest ja tuttavatelt innustust saanud.

«Nende inimeste hulk on tõesti kasvanud, kes soovivad kiiret ja ekstreemset kaalulangust, aga ei arvesta sellega, et nende tervislik seisund ei luba seda. Tegelikult ei tohiks ka terve inimene langeda ekstreemsete dieetide lõksu, aga diabeedihaige puhul võib see olla eluohtlik,» rääkis Randväli ning lisas, et seetõttu tuleks kaalulangetamisel alati konsulteerida eksperdiga.

Ta tõi näite kogemusest noore diabeetikuga, kes alustas omal algatusel süsivesikuvaest dieeti. Sellest tulenevalt tekkisid tal hüpoglükeemiad (normist madalamad veresuhkrud), kuna ta ei viinud tasakaalu insuliinidoose, vaid keskendus toitumise muutmisele.

Tagajärjeks oli halb enesetunne, pearinglus, väsimus, käte värisemine ja tasakaaluhäired. Dieeti proovis ta kuu aega, aga kuna veresuhkur langes pidevalt normist madalamale, siis pidi ta ennast turgutama kiirete süsivesikutega (magusaga) ja lõpptulemusena võttis seda tehes hoopis juurde.

Randväli märkis, et diabeetikutel ei ole otseselt keelatud süüa vähem süsivesikuid, sest need sobivadki osadele diabeetikutele, kellel on väga kõikuvad versuhkrud ja ülekaal, kuid alati peab arvestama individuaalselt haiguse kulgu ja eripärasid ning need kokku sobitama vastava toitumisega.

Toitumisspetsialisti sõnul on probleem aktuaalne ka laste puhul, kes järjest rohkem nõustaja abi vajavad ja mitte ainult ülekaalu puhul. «Paljude laste käitumisprobleemid saavad alguse valest toitumisest ja ekstreemsematel juhtudel lõpevad see sellega, et lisaks ülekaalule kannatab laps hüperaktiivsuse all. Sellistel puhkudel tuleb kõige esimesena vaadata koos toitumisnõustaja  üle lapse menüü ja teha selles vajalikud korrektuurid,» selgitas ta.

Randvälja sõnul on esinenud juhtumeid, mil ta pidi sisuliselt terve menüü välja vahetama, sest see koosnes vaid tööstuslikust kiirtoidust. See-eest on tulemused olnud väga positiivsed, lisaks kaalualandamisele on paranenud ka lapse käitumine.

Toitumis –ja diabeedispetsialisti peamiseks spetsialiteediks on toetada raviprotsessi osa, kus inimesele antakse individuaalseid soovitusi parima tulemuse saavutamiseks. Nõustaja aitab analüüsida toitumist ning koostada menüü, mis arvestab inimese terviseseisundit.

Lisaks diabeetikutele saavad abi ka inimesed, kellel on tsöliaakia, laktoositalumatus, südame-ja veresoonkonna haigused, neeruhaigused ja podagra - ehk need, kes kaalu langetamisel peavad väga täpselt jälgima, et koostatud menüü kohalduks nende tervisliku seisundiga.

Tagasi üles