/nginx/o/2016/10/10/5938961t1h2259.jpg)
Eesti lapsed ei tea, kui palju nad päevas liiguvad või kui palju nad peaksid liikuma.
Eesti lapsed ei tea, kui palju nad päevas liiguvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasvumise või ülekaalu vältimiseks puberteedieas soovitab maailma terviseorganisatsioon kõigil 5–17-aastastel liikuda päevas mitte vähem kui 60 minutit viisil, et see pakuks kehale mõõdukat kuni tugevat koormust, kirjutab ERR Novaator. Seejuures peaks sellest 60 minutist, või veel parem 90 minutist, moodustama tugev kehaline aktiivsus vähemasti 15 minutit.
«Paraku ei tea lapsed ise sellest soovitusest sageli midagi ning nende teadlikkust tuleks selles osas tõsta,» ütles Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis doktoritöö kaitsnud Triin Rääsk ja lisas, et isegi siis, kui noored on sellist soovitust kuulnud, ei suuda nad adekvaatselt hinnata, kui suure osa nende päevasest liikumisest moodustas mõõdukas kehaline aktiivsus ja kui suure osa tugev kehaline aktiivsus ning selle määramisega jäävad sageli hätta isegi täiskasvanud.
Mõõdukaks aktiivsuseks loetakse liikumist, mille tulemusel kiireneb liikuja südametegevus ja sageneb hingamine – näiteks tempokas kõnd, jalgrattasõit, puude lõhkumine ning tugevaks aktiivsuseks nimetatakse tegevust, mis ajab higistama ja põhjustab tugevat hingeldamist – kiire spurt, intensiivne müramine, matsu mängimine.
Loe pikemalt ERR Novaatorist.