Kurb statistika: missugused vähiliigid ohustavad enim Eesti inimesi

Vähki haigestub Eestis üha enam inimesi,kuid õnneks saab üha rohkem inimesi ka terveks.

FOTO: Markus Wächter/Caro/Scanpix

Kuigi esmapilgul võib vähki haigestumise statistika tunduda hirmutav, sureb Eestis tänu moodsatele ravivõtetel sellesse haigusesse üha vähem inimesi.

Kui 2000. aastal diagnoositi Eestis kokku 6032 vähi esmajuhtu, siis 2013. aastaks oli see arv tõusnud 8154ni. Tervise arengu instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innose sõnul sureb Eestis vähki siiski pha vähem inimesi, sest ravivõtted on täienenud ja nüüd saab terveks ka selliseid inimesi, kes varem oleksid võitluse vähile kaotanud.

Vähi esmajuhtude arvu kasvuga samal ajal muutunud ka vähki haigestunute vanusjaotus. Kuigi endiselt on vähki haigestunute seas kõige rohkem 50–69aastaseid, on üha suurem osa vähihaigetest eakad.  2013. aastal diagnoositi vähk juba ligi 20 protsendil juhtudest 80-aastastel ja vanematel ning ligi 50 protsendil juhtudest vähemalt 70 aastastel inimestel.

Meestel esines peamiselt eesnäärme- ning naistel rinna- ja nahavähki.

Ligi veerandi kõigist 2013. aastal diagnoositud vähki haigestumisest moodustavad seedeelundite vähijuhud, mida on kokku 1842.

Jämesoolevähk

Jämesoolevähki haigestumine on Eestis viimase 20 aasta jooksul suurenenud üks protsent aastas, kuid suremus on vähenenud 0,8 protsenti aastas. Maovähi puhul on nii haigestumus kui suremus väga tugevas langustrendis – mõlemad on vähenenud ligikaudu kolm protsenti aastas.

Jämesoolevähk on enamasti limaskesta kasvajast (polüüp) alguse saanud pahaloomuline kasvaja, mis paikneb jämesooles. Enamik jämesoolevähi juhtudest tekib järk-järgulise vähitekkeprotsessi tulemusena, algselt healoomulistest polüüpidest. Kõikidest polüüpidest vähk siiski ei teki. Hinnanguliselt umbes iga kahekümnes polüüp areneb edasi vähiks.

Eestis on jämesoole esinemissagedus viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud – 680 juhult 2000. aastal 924 juhuni 2013. aastal. Haigestumuse trendi jälgides võib oletada, et tänaseks haigestub Eestis iga-aastaselt jämesoolevähki ligi tuhat inimest. Kuigi vähi esmashaigestumus on suurim üle 70-aastaste meeste ja naiste seas, toimub oluline haigestumuse riski suurenemine alates 50. eluaastast.

Ligi kolmandik avastatud vähijuhtudest on avastamise hetkel levinud soole algkoldest teistesse elunditesse (maks, lümfisõlmed, kopsud) ehk on teisisõnu kaugmetastaaside staadiumis. See muudab ravivalikud keerukamaks nii patsiendile kui ka arstile. Kui jämesoolevähk aga piisavalt vara avastada, siis on tegemist ühe paremini ravitava kasvajaga. Jämesoolevähk on kasvajavorm, mille avaldumisele kaebuste või halbade uuringutulemustena eelneb 10–15aastane avastatavate ja ravitavate vähieelsete muutuste periood, s.t haigus areneb välja pika aja jooksul. Vähieelset seisundit on võimalik enne raske haiguse tekkimist avastada ja ravida.  

Kahjuks jäävad inimesed sageli arsti juurde pöördumisega hiljaks, sest kaebusi põhjustab pigem sooleseinas ulatuslikumalt või soolest edasi arenenud jämesoolevähk. Suhteliselt pikk peiteperiood pakub häid võimalusi vähi varaseks avastamiseks. Samas hoiab ka varakult tuvastatud ja korrektselt eemaldatud limaskesta healoomuline kasvaja ära jämesoolevähi tekke. Varases staadiumis avastatud vähki on võimalik ravida kasutades patsienti säästvaid meetodeid ning see võimaldab paremaid ravitulemusi

Ebatervislik toitumine põhjustab soolevähki

Soolevähki haigestumist võib põhjustada pikaaegne ebaõige toitumine, näiteks liigne punase liha söömine. Haiguse tekkele võivad kaasa aidata ka ülekaal, vähene liikumine, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Suurem soodumus haigestuda on neil, kes on põdenud kroonilisi põletikulisi soolehaigusi, kellel on varem olnud healoomulisi jämesoolekasvajaid ja kellel on seedeelundkonnas varem esinenud polüüpe. Haigestumise riski tõstab ka jämesoolevähi esinemine lähisugulastel.

Selleks, et jämesoolevähki oleks võimalik ennetada ja see ka võimalikult ruttu avastada, tehaksegi sõeluuringuid, millega alustati sel aastal ka Eestis. Uuringu sihtrühmaks on 60. aastased ravikindlustatud mehed ja naised. Seetõttu saadetakse juba alates juulist kutse jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks 1956. aastal sündinud ravikindlustatud inimestele.

Järgnevatel aastatel lisandub igal aastal üks vanuserühm, mille tulemusel kaasatakse sõeluuringusse 60-69. aastased iga kahe aasta tagant. Sõeluuringus osalejatele saadetakse rahvastikuregistris olevale aadressile posti teel perearsti nimel kutse. Kutse saanutel  tuleks edasiste juhiste saamiseks pöörduda oma perearsti poole. Kutses on info, et sõeluuringus osalemiseks vajaliku peitvere testi komplekti saab inimene kätte oma perearstikeskusest ja tal on vaja end registreerida pereõe vastuvõtule.

See ei tähenda siiski, et sõeluuringus osalemiseks peab tingimata kutset ootama. Sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise oma perearsti või -õe poole pöörduda sooviga sõeluuringus osaleda. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja ravikindlustatud inimesele osutatud teenuste eest tasub haigekassa.

Tagasi üles