/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/10/27/12690493t1h969a.jpg)
Enamikule inimestele ei avalda kellakeeramine ega ühest ajavööndist teise reisimine erilist mõju, kuid nn hommikuinimesed tajuvad sageli siiski selle mõju.
Kellakeeramine mõjutab eriti hommikuinimesi (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hommikuinimeste puhul me praegu nihutame nende une-ärkveloleku aega päris rängalt – tund aega ühte suunda. Kuid nemad tahaksid varem ärgata, varem tõusta, varem magama minna,» rääkis unearst Heisl Vaher ERRi teadusportaalile.
Ta lisas, et praegusel juhul sunnitakse neid tegema seda nihet väga kiiresti ja see ei ole une-ärkveloleku rütmile hea.
Seejuures ei tohiks inimesed end halvasti tunda, et kellakeeramine neid teistest rohkem mõjutab, sest sisemise kella on pannud paika geenid ja sisemine une-ärkveloleku rütm, mida juhib silmade taga aju keskosas asuv väike tuum.
Kella keeratakse talveajale üle minnes oktoobri viimasel pühapäeval kell 4 üks tund tagasi ehk päev on üks tund pikem.
Uudis ilmus esimest korda 2016. aastal.
Kuula ka Kuku raadio intervjuud sarnasel teemal: