Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Aga koidikud on siin sportlikud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vanemuise teatris kunstniku-rekvisiitorina töötav Kadri Kaur käib nädalas neli-viis korda trennis varahommikul, kui ööpimedus pole veel taandunud. «Mulle annab see palju energiat,» kinnitab ta. | FOTO: Margus Ansu

Enamik peab seda ilmselt füüsiliselt vastuvõetamatuks, et trenni võiks teha hommikul enne tööpäeva algust. Kuid need, kes seda suudavad, on avastanud, et varasel harjutamisel on palju plusse.

Õnne Haljasorg peab hommikul saatma tütre kooli ja viima poja lasteaeda, ent jõuab siiski enne tööle asumist vähemalt korra nädalas veel trennigi teha. Niisugune suutlikkus, tunnistab hulgikaubandusettevõtte AbeStock müügiesindajana tegutsev Haljasorg, nõuab päeva korralikku planeerimist. Kuid mitte ainult. Lisaks tuleb suuta hommikul varakult ärgata, ja see, tunnistab Haljasorg (32), pole sugugi lihtne. «Hea meelega magaks kauem,» ütleb ta. «Aga sa pead lihtsalt üles tulema. Sest on kohustusi, mida peab täitma.»

Üheks kohustuseks on ta võtnud juba suvest saati jõuda hommikuti Tartu kesklinnas Healthy Attitude FitClubi EMS-trenni. See elektriimpulsside abil tehtav üldkehaline treening käib kiirelt, ent tõhusalt: 20 minutit pluss riietumine-pesemine – ja tehtud! «Saan power’i kätte ja lähen päevatoimetustega edasi,» lausub Haljasorg. Kuna trenni eririietuse saab kohapeal ning pärast lähevad särk ja püksid sealsamas pesumasinasse, pole isegi muret, et peaks higiseid dresse päev läbi kotis kaasa kandma.

Mis hommikul tehtud, see õhtul hooleta. Peale selle, et hommikune trenn annab päevaks mõnusa enesetunde, jätab see Haljasorule pärast tööpäeva lõppu rohkem aeg poja ja tütrega tegelemiseks. Just need kaks tõsiasja ongi hommikuse sportimise suurimad kasutegurid.

Aga enamik ei taha, ei oska või pigem ei suuda neid kasutegureid näha. Sest hommikune uni on teadagi kõige magusam. Sest hommikul mõtlevad peaaegu kõik ainult sellele, kuidas õigeks ajaks tööle jõuda. Sest kui hommikul on nii neetult raske maast lahti saada, mida siis veel rääkida aktiivsest liigutamisest – see näib igast kandist vastunäidustatud. Viljar Vallimäe, ProRunneri spordiklubi treener, juhendab ligi poolteistsadat harrastajat, aga ei oska nonde seast nimetada ühtki, kes püüaks hommikuti regulaarselt trenni teha. «Võib-olla tahetakse kauem magada?» oletab ta.

Tühi kõht näpistas

Vallimäe (29) teab omast kogemusest, kui vaevaline on end trenni nimel varahommikul üles ajada. Sportlike eesmärkidega noore mehena kaitseväes teenides pani ta kella helisema juba 5.20ks, et jõuda Tallinna staabi- ja sidepataljoni 800-meetrisel ringil tunnikese joostes tiirutada. «Algul oli päris raske, ei saanud end kuidagi käima,» meenutab ta. «Kõht oli ka tühi.» Kuid kahe-kolme nädalaga harjus ära. Ja sai nii palju targemaks, et pistis enne jooksma minekut vähemasti energiabatooni põske.

Kui Vallimäe hommikuselt jooksult tagasi jõudis, tabas teda meeldiv vabanemise tunne: trenn sai tehtud. Üks kohustus päevaks vähem. «Soovitan teistele ka,» lisab ta.

LHV pangas Lõuna-Eesti äripanganduse juhina töötav Taago Hiiesalu avastas hommikuse trenni võlu eelmisel nädalal, kui käis kell kaheksa töökoha vastas MyFitnessi spordiklubis rühmatreeningul. «Natuke tugevam kui hommikuvõimlemine, oled seltskonnas, treener näitab harjutused ette ja motiveerib,» loetleb ta plusse.

Enamgi veel – ka enesetunne, täheldas Hiiesalu (39), kes on mänginud korvpalli ning harrastab nüüd jooksmist, läks pärast hommikust trenni palju paremaks ja värskemaks. Ikkagi midagi kasulikku varakult ära tehtud, nendib ta. Kõige raskem oli tema sõnul vara kohale tulla, aga kui trenn juba pihta hakkas, sai kiiresti rütmi kätte. Igatahes lubas ta edaspidigi nädalas korra või võimaluse korral koguni kaks enne tööpäeva spordiklubist läbi käia, et kehale väike koormus anda. Rääkimata lisakasust, et õhtud jäävad vabaks muude asjatoimetuste tarbeks.

Vabalt pääseb löögile

Kadri Kaur, kes töötab Vanemuises kunstniku-rekvisiitorina, on juba aasta jagu püüdnud treenida pigem hommikuti. «See on hea äratus kehale,» ütleb ta. «Annab mõnusa rutiini: ärkad, lähed trenni, siis tööle.» Tal veab: tööpäev teatris algab enamasti kell 10-11.

Kaur (25) ärkab hommikuti tavaliselt veidi enne kella seitset. Juba eelmisel õhtul on ta trenniasjad valmis pannud, samuti söögid-joogid. Enne trenni sööb ta peamiselt puuvilju, mida on kerge seedida, pärast trenni putru. Tema eesmärk, nagu paljudel naistel, on saavutada hea kehaline vorm, kuid lisaks läbida järgmisel aastal elu esimene maraton. Selle nimel käibki ta nädalas neli-viis korda MyFitnessi klubis jõudu arendamas ning lindil jooksmas (väljas on ju lumi ja libe). «Mulle annab see palju energiat,» sõnab Kaur. Ja lisab huumoriga: «Jõutrenn tuleb kasuks, sest siis ei pea ma teatris suuri mehi appi kutsuma, vaid pigem neid eemale peletama.»

Hommikuse spordiklubitrenni suur eelis seisneb Kauri sõnul tõsiasjas, et varastel tundidel, erinevalt õhtupoolsest ajast, on rahvast vähe. Seega, ükskõik mida klubis teha soovid, kõikjal pääseb vabalt löögile. Väheseid ebameeldivusi on see, et higised trenniriided peavad kopitama õhtuni spordikotis.

Tõsi, eks hommikune trenn sobigi aja poolest enim neile, kes ei pea ilmtingimata kella kaheksaks tööpostile jõudma. Keeletoimetaja Mirell Pari sageli ei pea. Ja noid hommikuid, mis tema nädalakavas vabamad, kasutabki ta ligi tunnisteks jooksudeks või jõusaalis käimisele. Nii nagu Kauri, innustab tedagi soov tuleval aastal maraton läbi joosta. «See on mul mitu aastat plaanis olnud, aga seni olen põnnama löönud,» tunnistab ta.

Tasub pingutada küll

Hommikul enne kella seitset ärgates, ei salga Pari (22), tabab teda nii mõnigi kord mõte, et äkki ei peaks siiski välja minema – õhtul ju samuti aega. Aga ta on leidnud nipi selle nõrkuse vastu: trenniriided tuleb eelmisel õhtul valmis panna ja kodus nähtavale kohale seada, et need üles tõustes kohe silma hakkaks. Siis läheb välja minemine valutumalt. Esimesed kilomeetrid koiduvalgel, on Pari avastanud, mööduvad varasest ajast hoolimata kergelt. Raskemaks läheb alles ligi poole tunni järel. Kuid trenni lõpetades tunneb ta, mismoodi veri on käima läinud ning edasine päev kulgeb seetõttu lihtsalt. «Seda tunnet tööpäeval küll ei teki, et tahaks soojas ruumis pikali heita,» kinnitab Pari.

Ka Liina Karrofeldti hommikusi EMS- ehk elektromüostimulatsiooni trenne soosib kord-kaks nädalas asjaolu, et RMK loodusõppe teemajuhina on ta tööaeg paindlik. Aga juhul, kui napilt tunnised harjutuskorrad peaks tööpäeva algusest aega veidi ära lõikama, teeb ta kaotatu lõunaajast või õhtupoolikul tragilt tagasi. See on tema sõnul pingutamist väärt, sest: «Hommikune trenn äratab kiiremini üles, annab vaimule värskuse ning päeval on tegutsemistahet rohkem.» Just sellega ta ennast hommikul treenima motiveeribki, et pärast on tunne ülihea.

Ja ei maksa peljata, kinnitab Karrofeldt (29), et hommikune füüsiline koormus vajutab kehale kogu päevaks väsimuse pitseri. Ei vajuta, rahustab ta kahtlejaid. «Kontoris peavad kiirelt töötama ainult mõte ja sõrmed,» lausub ta. Keha on selleks ajaks oma vajaliku toonuse juba kätte saanud.

Miks harjutada hommikul?

  • Õhtupoolikul jääb aega muuks, olgu teatris või kinos käimiseks või lastega tegelemiseks.
  • Tööpäeva järel võtab sageli võimust väsimus ning raske on end sundida taas pingutama.
  • Praegusel aastaajal on õhtud pimedad, mis teeb välistreeningud ebamugavaks, isegi ohtlikuks.
  • Hommikuti on spordiklubides palju vähem rahvast kui pärast tööpäeva lõppu.
  • Ainevahetus läheb kohe päeva algul käima.
  • Sõjaväelased ei treeni asjata hommikul – see annab neile kogu päevaks jõudu ja energiat.
  • Kehaline koormus mõjub ajutegevusele vabastavalt ja värskendavalt ning vähendab võimalikku tööstressi.
  • Kehaline koormus teeb vaimu ja meeled erksamaks.
  • Arendab distsipliini, tahtejõudu, meelekindlust.
  • Sunnib õhtul mõistlikul ajal magama heitma, sest vaja on varakult tõusta ja olla valmis trenni minekuks.

Allikad: Arteri intervjueeritavad; AskMen

Tagasi üles