Uinuteid seostatakse suurema suitsiidiriskiga

Üldiselt pole inimesel magamajäämiseks uinuteid tarvis. Foto: Panther Media/Scanpix

Uinutid näivad olevat seotud sagenenud suitsiidide ja suitsiidimõtete esinemisega, kuigi kaasuva depressiooni ja sõltuvusainete tarvitamise mõju on veel ebaselge.

Toksikoloogilised uuringud enesetapu sooritanutel näitavad, et kuigi uinutid on sageli kasutusel, on need harilikult osa mitme ravimi kokteilist, nende hulgas näiteks rahustid ja alkohol, kirjutab Med24. 

Ajakirjas American Journal of Psychiatry avaldati kirjanduse ülevaade, kus mõnes uuringus on leitud uinutite tarvitajatel isegi kaks korda suurenenud risk suitsiidiks või suitsiidimõteteks. Paraku ei olnud ülevaatesse haaratud uuringutes adekvaatselt hinnatud komorbiidse depressiooni ja teiste psühhiaatriliste haiguste esinemist ega kaasuvate ravimite tarvitamist.

Uinutid olid seotud keskmiselt kaks korda suurenenud suitsiidiriskiga, eri uuringutes varieerus suhteline risk 1,22 ja 24,3 vahel. Tulemusi ähmastasid jällegi komorbiidsed psühhiaatrilised diagnoosid ja sõltuvushäired. Näib, et kõige ootamatumad enesetapud toimuvad uinutitega ravimise varases järgus.

Võimalik, et põhjuslikku seost uinutite ja enesetapu vahel ei suudetagi kunagi veenvalt selgitada, kuna selleks oleks vaja väga suurt uuritavate arvu. Sellest hoolimata on konservatiivne lähenemine ja ettevaatlikkus uinutite kasutamisel tervitatav. Uurijad soovitavad välja kirjutada uinutite madalaim efektiivne annus, vältida uinutite kasutamist koos teiste sarnaste mõjudega ravimitega (rahustid) ning õpetada patsiente uinuteid kasutama sobilikus olukorras, kui nad on valmis magama.

Loe põhjalikumalt Med24.ee-st.