Kurb küll, kui ind kaob. Kust leida tiivad?

Peab olema kõrgelt motiveeritud, et julgeda vabavõitlejana kartmatult ringi minna. Nüüdseks sportlaskarjääri lõpetanud psühholoog Jorgen Matsi (peal) tümitab kolm aastat tagasi Saku suurhallis Giorgio Belsantit. Foto: Mihkel Maripuu

Olete ju märganud, kuidas pime ja masendav aeg tapab tahet pärast tööpäeva sportima minna? Motivatsioon langeb kolinal. Aga see ei tähenda, et peakski käega lööma ja alla andma. Siit loost saate teada, kuidas võidukalt edasi minna.

Hull aeg on käes. Nii hull, et kärbib tiivad. Täppsportlaste jooksuklubi treener Riho Ment näeb praegu pidevalt, kuidas niisugune aeg mõjub. Õues on maa must ja taevas pime ning kraadid miinuses, kui inimesed pärast tööd harjutama tulevad. See kärbib juba iseenesest indu. Lisaks, nii kentsakas kui see ka ei paista, arvavad paljud, et jooksevad pimedas kiiremini, kui liiguvad tegelikult. Asi on selles, oletab Ment, et tänavalaternate tekitatud varjud, mis kihutavad muudkui mööda, tekitavad tunde lennukusest. Ent pilk randmekellale kinnitab, et tunne on petlik. Kiirus, nagu selgub, on palju väiksem kui suvel sooja ilmaga.

Pole ime – pigem on see loogiline –, kui motivatsioon hakkab seepeale lonkama. Mille nimel õhtul üldse välja minna? Kas sel ongi mõtet? Mida see annab? Võib-olla seekord ei läheks? Äkki jätaks kogu nädala vahele?