Rootslaste uuring: kolm klaasi piima päevas võivad lõppeda enneaegse surmaga

Piim on küll tervislik, kuid sellega liialdada ei tasu.

FOTO: Ekaterina Fedotova / Panther Media / Scanpix

Kui osa teadlasi arvab, et neil, kes tarbivad suures koguses piima, on vähem luumurde, siis üle 100 000 inimese hõlmanud rootslaste uuring näitas, et piimaga liialdamine võib hoopis eluiga lühendada.

Uppsala ülikooli teadlased uurisid 20,1 aasta jooksul kokku 61 433 Rootsi naist, kellel vanust 39–74 ja 45 339 Rootsi meest vanuses 45–79, vahendab Bild. Naistel, kes jõid vähemalt kolm klaasi piima päevas, oli oht 20-aastase vaatlusperioodi jooksul enneaegselt surra 93 protsenti suurem kui nende sookaaslastel, kes jõid alla ühe klaasi piima päevas. Ka meeste risk enneaegselt surra kasvas piimaga liialdamise tagajärjel 15 protsenti. Ühe klaasi piima suuruseks loeti uuringus 200 grammi.

Peale selle kasvas piimaga liialdamise tagajärjel naistel 16 protsenti üldine luumurru risk ja 60 protsenti puusaliigese murru risk. Oht piimaga liialdamise tagajärjel varem surra ei sõltunud teadlaste hinnangul sellest, kas tegemist oli täispiima või selle lahjema alternatiiviga. 

Teadlaste arvates võib nende tulemuste põhjuseks olla piima kõrge laktoosi- ja galaktoosisisaldus. Need kaks piimasuhkrut võivad põhjustada oksüdatiivset stressi ja kroonilisi põletikke, mis kuuluvad krooniliste haiguste kõige olulisemate põhjuste sekka. 

Uurimistöö ühe autori Karl Michaëlssoni hinnangul näitavad uurimistulemused selgelt, et luude tervise heaks ülemäära suurtes kogustes piima joomisest võib tõusta rohkem kahju kui kasu. Samas rõhutavad töö autorid, et teatud terviseprobleemidega inimesed joovad piima rohkem ja neile võib piim hoopis teisiti mõjuda kui tervele inimesele. 

Tähelepanu tuleb pöörata ka veel kahele olulisele asjaolule. Esiteks kehtivad uurimistöö tulemused üksnes lehmapiima kui joogi korral. Võile, juustule ega jogurtile need ei laiene. Teiseks ei ole tegemist  kliinilise uuringuga, mistõttu tuleks selle tulemustesse suhtuda mõningase ettevaatlikkusega, vaatamata sellele, et tegemist on pikaajalise teadustöö tulemustega. Enne, kui uuringu põhjal saab hakata toitumissoovitusi jagama, on kindlasti tarvis kliinilisi uuringuid. 

Lehmapiimal on mitmeid alternatiive, millest võiks piimasõpradel olla abi toidulaua rikastamisel:

Kitsepiim

Kitsepiima rasvasisaldus on lehmapiima omale sarnane, kuid kitsepiim sisaldab rohkem valku. Eriti tervislikuks teevad kitsepiima oligosahhariidid. Need süsivesikud hoiavad ära bakterite kinnitumise sooles. Seevastu foolhapet ja B12-vitamiini on kitsepiimas vähem.

Lambapiim

Sisaldab ligikaudu kuus protsenti rasva ja palju valku. Lambapiimas on küll palju kaltsiumit, kuid ka sama palju laktoosi kui lehmapiimas. Lambapiima eraldi poest tavaliselt ei leia, küll aga sellest valmistatud juustu ja jogurtit.

Mandlipiim

Kalorivaene alternatiiv inimestele, kellel on laktoositalumatus. Mandlipiima valmistamisel lähevad aga olulised toitained kaduma. Kuna mandlipiimas võib olla sinihapet, mida laste organism lagundada ei suuda, siis lastele seda jooki anda ei tohiks.

Kaerapiim

Sisaldab palju kolesteroolitaset alandavat kiudainet beetaglukaani. Kaerapiim sobib hästi allergikutele, sest seal ei ole ei piimasuhkrut ega piimavalku. Kaltsiumi on kaerapiimas siiski vähe.

Sojapiim

Soja on väga toitainete- ja vitamiinirikas ega sisalda kolesterooli. Valku on seal ligikaudu 2,4 grammi saja milliliitri kohta, samas kui samas koguses lehmapiimas on valku 3,3 grammi. Sojapiim on laktoosivaba, mistõttu sobib allergikutele, kuid sisaldab kõigest 20 milligrammi kaltsiumit, samas kui lehmapiima son seda 120 grammi.

Speltapiim

Sisaldab kõigest ühe protsendi rasva, kuid ka vähe toitaineid. Aitab kiudainete abil kolesteroolitaset alandada.

Riisipiim

Riisipiimas on vähe allergeene, gluteeni ja laktoosi. Sisaldab väga vähe valku – kõigest 0,3 grammi saja milliliitri kohta –, vitamiine ja kaltsiumit.