Arstid soovitavad: neid asju ei tohiks kõrvadega mingil juhul teha

Kõrva ei tohiks toppida midagi küünarnukist väiksemat. Foto: Constantin Sinn / Panther Media / Scanpix

Kuigi sageli puhastatakse kõrvu vatitikkudega, tuleks kõrvaarstide sõnul sellest kombest loobuda, nii nagu ka kõrvaküünalde kasutamisest.

Ajakirjas Otolaryngology-Head and Neck Surgery avaldati hiljuti soovitused selle kohta, kuidas eemaldada kõrvavaiku, vahendab CNN. Soovitustes öeldakse, et kõrva ei tohiks toppida midagi, mis on küünarnukist väiksem. Peale selle ei tohiks kõrvu ka liiga palju puhastada ega kõrvaküünlaid kasutada.

Ära topi väikeseid esemeid kõrva

Vatitikud, juuksenõelad, majavõtmed, hambatikud ja muud sellised esemed, mida paljud inimesed kõrva toppida armastavad, võivad vigastada kuulmekäike ja kuulmekilet ning nihutada paigast ära kuulmeluid. Kõik nende kahjustuste tagajärjeks võib olla kurdiks jäämine, peapööritus, kõrvade kohisemine ja teisedki kõrvadega seotud tervisemured.

Selle asemel, et kõvu pisikeste esemetega torkida, võib enamik inimesi lasta loodusel oma tööd teha. Kõrvad toodavad vaiku kaitseks mustuse, tolmu ja muude osakeste eest, mis võivad kõrvu kahjustada. Lõualuu liigutamine, mida inimene teeb iga päev rääkimiseks ja söömiseks ning uue naha kasv aitavad tavaliselt liigutada vana vaigu kõrva seest välja, kust selle saab duši all või vannis kõrvu pestes hõlpsasti eemaldada.

Mõnedel inimestel võib siiski olla tarvis ka kõvavaiku aeg-ajalt eemaldada. Seda peaks tegema siis, kui kõrvavaik hakkab ummistama kuulmekäike ja takistama kuulmist. Sagedamini kimbutab see tervisemure eakamaid inimesi.

Ka sel juhul ei soovita kõrvaarstid siiski vatitikke appi võtta, sest nii võib juhtuda, et kõrvavaik surutakse veelgi sügavamale kõrva sisse ja see vigastab kuulmekilet. Kui kõrvavaik loputades kõrvast ära ei tule, siis tuleks pöörduda arsti poole.

Ära puhasta kõrvu liiga põhjalikult

Liigne kõrvavaik põhjustab hinnanguliselt probleeme ligikaudu kahele protsendile täiskasvanutest. Sel juhul võivad kõrvad lisaks kuulmise halvenemisele ka näiteks valutama hakata ja neist võib hakata tulema verd.

Inimesed, kellel kõrvadega probleeme ei ole, peaksid hoiduma kõrvade liiga põhjalikust puhastamisest, sest see võib esile kutsuda kõrvavaigu kogunemise. Piisab kõrvast välja tulnud liigse vaigu eemaldamisest.

Ära kasuta kõrvaküünlaid

Kõrvaküünlad võivad kahjustada kõrvakilet ja pealegi ei ole nende kasulikku mõju kohta ühtki vettpidavat teaduslikku tõendit. Käsimüügiravimitest võib liigsest kõrvavaigust vabanemisel siiski abi olla. Tõhusad ja turvalised on näiteks apteegis müüdavad kõrvavaiku pehmendavad tilgad. Schwartzi sõnul võib aga liigse kõrvavaigu vastu abi olla isegi sellest, kui kõrva vett tilgutada.  

Viimati avaldati Ameerika Ühendriikides soovitused kõrvavaigu eemaldamise kohta 2008. aastal. Soovitusi uuendanud töörühma juhi dr. Seth Schwartzi sõnul laadis eelmised soovitused arvutis alla üle 50 000 inimese.

Uued soovitused erinevad tema sõnul varasematest vaid selle poolest, et nüüd on veelgi paremini aru saada, kuidas nõuanded valmisid ja miks neid järgida tuleks. Kõige olulisem soovitus jääb aga samaks: kui kõrvadega tekkib probleeme, siis tuleks tõsisemate murede vältimiseks pöörduda arsti poole.