Gripp nõuab üha rohkem inimelusid: gripiravim ja vaktsiin on otsakorral

Tamiflud kasutatakse nii gripi ravimiseks kui ka ennetamiseks.

FOTO: Rui Vieira/PA Wire/Press Association Images

Apteekrite sõnul on gripi raviks ja profülaktikaks kasutatavat retseptiravim Tamiflu paljudest Eesti apteekides otsa saanud, samas kui gripp levib senisest hoogsamalt ja on saanud saatuslikuks juba vähemalt seitsmele inimesele.

Suures osas Eesti apteekides on gripiravim Tamiflu otsa saanud ja enamikus teistes on ravimit järel vaid mõni pakk. Ülikooli apteekidest on Tamiflud üksnes Jõhvi perearstikeskuses, Tallinnas Kristiines, Sauel ja Narvas, kusjuures kahes viimases kohas oli ravimit eilse seisuga alles vaid üks pakend.

«Kuna gripipuhang on tänavu alanud varem ning on kordades intensiivsem kui eelmisel aastal, on Tamiflul praegu ajutine tarneauk, mis peaks müügiloa hoidja sõnul lahenema jaanuari teises pooles,» rääkis Apotheka proviisor Kristiina Sepp.

Seda, kus Tamiflu veel müügil on, saab kontrollida veebilehtedelt www.apteegiinfo.ee ja www.ravimiinfo.ee. Sepp soovitab vajadusel ravimi leidmiseks abi paluda ka apteekrilt või ravimi välja kirjutanud perearstilt.

Ravimiameti kinnitusel on Tamiflu saadaval haiglates. Apteekidest, kus Tamiflu on otsa saanud, saab gripi sümptomite leevendamiseks käsimüügiravimeid.

Kuna Tamiflu on gripiravim ja hooaeg ei ole veel läbi, siis ei saa ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiiski sõnul Tamiflu müüginumbreid eelmise aasta omadega hästi võrrelda, kuid juba praegu saab öelda, et sel aastal on Tamiflud tõenäoliselt ostetud rohkem kui eelmisel.

Möödunud hooajal müüdi apteekidele IV kvartalis mõnisada pakendit Tamiflud. Käesoleva hooaja IV kvartalis toodi seda ravimit Eestisse 4000 pakendit, mis on hetkel hulgimüügist apteekidele ära müüdud. Uus kogus ravimit peaks Kiiski sõnul Eestisse jõudma tuleva nädala alguses.

Gripi ravi tuleb kiiresti alustada

Ka Tartu perearst Urmas Takkeri sõnul on tema poole sel nädalal gripi ja teiste nakkushaigustega seoses pöördunud rohkem patsiente kui eelmisel nädalal. «Inimesi on haigestunud tervete peredena. Osal patsientidel oleme lasknud teha gripi kiirtesti ja avastanud perede kaupa A-grippi haigestumisi,» rääkis ta. Tema sõnul on tulemus vahel olnud ka negatiivne, mis võib tähendada, et inimene on haigestunud paragrippi, samas kui kõhulahtisusega viiruseid levib praegu suhteliselt vähe.

Takker soovitab kõrge, üle 38 ºC palaviku, kurgu- ja peavalu, raske hingamise ja mitu päeva püsiva halva enesetundega kindlasti pereõe või -arsti poole pöörduda. «Kui vaktsineerimata patsient kohe meie poole pöördub, siis on võimalik teha laboris gripitest ja alustada gripiravi,» toonitas ta.

Inimene, kes pöördub perearsti poole piinava köha ja palavikuga alles kolmandal või neljandal päeval, on Takkeri sõnul sellega pisut hiljaks jäänud, sest gripiravi soovitatakse alustada hiljemalt 48 tunni jooksul pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. «Kui ravi viibib, võib tagajärjeks olla näiteks kopsupõletik või bronhiit ehk kopsutorude põletik. Samuti tekkivad niinimetatud haiguse jääknähud nagu piinav köha,» selgitas arst. Kõige hullemal juhul võib inimene gripi tõttu surra. Tänavu on gripp saatuslikuks saanud juba vähemalt seitsmele inimesele.

Seevastu kergema, iseparaneva haigusega ei pruugi arsti vaja minna, kuid tööle teisi nakatama minna siiski ei tohiks. «Sel juhul tuleks kodus püsida ja kas end ravida või kodust töötada,» pani Takker inimestele südamele. Gripiga tuleks aga kindlasti kodus püsida, puhata ja ravile keskenduda.

Ka terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri rõhutas, et gripp ei ole tavaline külmetus, vaid raske haigus. Tema sõnul on tervisele ühtmoodi ohtlikud nii A- kui ka B-gripp, millel on ka väga sarnased sümptomid. Erinevus seisneb aga selles, et A-gripp on väga nakkav ja levib seetõttu B-gripist tunduvalt kiiremini.

Vaktsineerimisest on abi

Nii Takkeri kui ka Saluri sõnul tasuks gripi vastu vaktsineerida juba novembris või detsembri alguses, enne kui see haigus meie kliimas hoogsalt levima hakkab, kuid kasu võib olla sellest kõigile. Kui Saluri hinnangul peaks end vaktsineerida laskma kõik inimesed, siis Takkeri sõnul igaüks end praegu, gripi hoogsa leviku ajal, end tingimata vaktsineerima ei pea, kuid kindlasti on vaktsineerimist tarvis 65-aastatel ja vanematel inimestel, väikelastel, krooniliste haiguste põdejatel, rasedatel, meedikutel ja paljude inimestega kokku puutuvatel inimestel. Selleks, et kolleege mitte nakatada, oleks kasulik end vaktsineerida lasta ka neil, kes töötavad avatud kontoris ja täiskasvanutel, kes puutuvad kokku väikeste lastega. «Mida rohkem inimesi end vaktsineerib, seda vähem haigusi levib,» lisas arst.

Takkeri patsientide soov end gripi vastu vaktsineerida, sõltub arsti sõnul vahel ka sellest, kas inimene on gripiga lähedalt kokku puutunud. «Patsiendid, kes on eelmisel aastal väga raskelt grippi haigestunud, tulevad esimestena vaktsineerima,» rääkis ta.

«Käesoleval gripiperioodil on inimesed käitunud väga mõistlikult ja alustanud vaktsineerimisega varasügisel,» lisas Kiisk. Tema sõnul vaktsineeritakse ka rohkem kui varasematel aastatel, mistõttu oli vaktsiini juba oktoobri lõpuks kulunud rohkem kui kogu eelmise gripiperioodi vältel.

Kokku on sügis-talvisel perioodil gripivaktsiini Eestisse toodud 50 060 annust, mis on oluliselt rohkem kui eelmisel hooajal (33 000 annust).

Üldiselt hakkab vaktsineerimine Kiiski sõnul sel hooajal lõppema. Gripivaktsiini on mõnes apteegis veel saada, samuti võib seda küsida vaktsineerimiskabinettidest. Apteekrite sõnul on enamikus apteekides, kus vaktsiini veel saada on, seda alles üksnes mõni pakend.

Enamik suuremaid Eesti haiglaid on nakkushaiguste leviku tõttu kehtestanud külastuskeelu, mis tähendab, et haiglaravil viibivatele lähedastele saab edastada küll pakke, kuid nendega palatis kohtuda ei saa.

Loe siit grippi haigestunud väikelapsest ja noorest naisest, kes vaevleb pidevalt haiguste käes.

Populaarne

Tagasi üles