/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
/nginx/o/2017/01/19/6262093t1h6418.jpg)
«Kuidas erineb kalamarja koostis kanamuna omast? Tulevad ju mõlemast väikesed elusolendid ja pealegi on mõlemad ümmargused. Kas üks neist on tervislikum kui teine?» küsib lugeja.
Lugeja küsib: Kumb on tervislikum, kas kanamuna või kalamari?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.
Kui võrrelda omavahel neid kaht kui toiduainet – nt kanamuna ja värske töötlemata heeringamarja näitel, siis võib tuua välja mõningaid sarnasusi ja erinevusi.
Näiteks peaks täiskasvanud naine, kelle päevane energiavajadus on 2000 kcal, saama päevas umbes 50–100 grammi valke. Seega võiks valguallikana eelistada kalamarja kanamunale. Samas on selge, et kalamarja ei jaksa inimesed ei osta ega süüa sama suures koguses, kui nad sööksid kanamune. Kui kalamarja süüakse tavaliselt korraga hästi väike kogus, siis üks kanamuna kaalub ligikaudu 50–55 grammi.
Teisest küljest sisaldab kalamari oluliselt rohkem kolesterooli. Kuigi inimorganism vajab kolesterooli, siis oleks hea, kui kestvalt ei ületaks selle kogus päevas keskmiselt 300 milligrammi. Samuti süüakse kalamarja ilmselt enamaltjaolt soolatud kujul ning sel juhul peab arvestama, et 100 grammi kalamarja annab peaaegu neli grammi soola. Täiskasvanu päevane maksimaalselt lubatav kogus on aga kuus grammi.
Toitumises on üheks olulisemaks märksõnaks mitmekesisus ehk sööma peaks toite kõikidest toidugruppidest. Seega, sööge võimalusel mõlemat, nii kanamuna kui ka kalamarja.