Gripihooaeg haripunktis: viirus niidab perekondi, haigetel on isegi hingata valus

Gripiga võib palavik tõsuta väga kiiresti isegi 41 kraadini. Foto: Panther Media / Scanpix

Aina kasvav grippi haigestumiste arv on viinud sel hooajal haiglasse üle 500 inimese, tõbiseks jäädakse perekonniti ja põdemise ajal teeb isegi silma pilgutamine või hingamine valu.

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarst Kristiine Pruudel ütles, et nakkuskliinikusse pöörduvad praegu laias laastus kahte tüüpi haiged: need, keda vaevab kõhugripp ehk noroviirus ning need, kes kannatavad ülemiste hingamisteede viiruste ja gripi käes. «Peamiselt tullakse kõrge palavikuga, see võib olla kuni 41 kraadi, lihasvalu, valutava kurgu ja köhaga ning enamikul neist on A-gripp,» rääkis tohter.

Arsti hinnangul on tänavused gripijuhud rasked ja haiged on kehvas seisus. Ta tõi näiteks lapse, kes muutus gripi tõttu väga loiuks, tal oli sügav ja valulik köha ning puudus isu. Sel aastal on gripihaigete seas väga palju eakaid inimesi. Haiglasse on paigutatud palju üle 80-aastaseid inimesi, kel on hingamisraskused. «Kui nad enne on suutnud ringi kõndida, siis nüüd on nii nõrgad, et ei suuda tõustagi, nagu voodihaiged,» lausus arst.

Raskelt võivad gripi läbi põdeda ka rasedad. Samuti jäädakse grippi lausa perekonniti. «Gripp on hästi nakkav, harva kui keegi perekonnast terveks jääb,» tõdes nakkusarst.

Kui nad enne on suutnud ringi kõndida, siis nüüd on nii nõrgad, et ei suuda tõustagi, nagu voodihaiged.

Tohtri hinnangul on Eesti probleem madal vaktsineeritus ning selle kohta levivad alusetud kuulujutud. «Neid kuuleb iga päev,» ütles Pruudel. Ta tõi positiivse näitena, et Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku personal on 99 protsendi ulatuses gripi vastu vaktsineeritud. «Ma töötan ilma maskita, iga päev tuleb 10 kuni 15 gripihaiget, ma ei jää haigeks,» ütles tohter.

Pruudeli sõnul oleks kõige parem vaktsineerida end gripi vastu igal hooajal, sest eelmistest vaktsineerimistest on nn mälu maha jäänud. Samas on abi ka esimest korda vaktsineerimisel, kuigi see ei pruugi grippi siiski iga kord peatada. Pruudeli sõnul on ta hiljuti kokku puutunud näiteks kolme vaktsineeritud inimesega, kes jäid siiski grippi. Küll aga põeb vaktsineeritud inimene üldiselt raskelt kulgeva haiguse läbi palju kergemalt, seega ei tasu jätta end vaktsineerimata.

Ka gripi läbi põdenud inimesed ütlevad arstile sageli, et edaspidi lasevad end kindlasti vaktsineerida. Isegi kui tegemist on noorte ja tegusate inimestega, kes peaksid haigusest kõige paremini taastuma, võib selle põdemine inimese organismi tõsiselt läbi võtta. Näiteks on kurdetud arstile, kuidas nii paha on olla, et isegi silmi avada või hingata on valus.

Vaibumist pole näha

Grippi haigestumiste arvu vähenemist tema sõnul praegu ei paista. Tänavu algas haigestumine küll veidi varem kui tavaliselt, kuid praegu on haiguse leviku tippaeg ja arstide tööpäevad, eriti valved, on tihedalt tööd täis. Haiglasse paigutatakse kõige raskemad haiged, päevas on neid umbes 10 kuni 25.

Tõenäoliselt pole gripi taandumist näha ka veebruaris. Nakkusarsti sõnul ei tasu aga arvata, et temperatuurimuutused, näiteks sulailm või miinuskraadid, gripi levikut suuresti mõjutaksid. «Võib-olla -25 kraadiga inimene ei lähe tühja asja pärast õue, külla või poodi ning kontakti teiste inimestega on vähem ja viirused ei levi nii hästi,» selgitas ta. Nii langes korraks ka grippi haigestumine sel ajal, kui õpilastel oli koolivaheaeg ning nad olid kodus, kuid kooli tagasi minnes hakkas haigestumiste arv taas tõusma.

Kui kahtlustad grippi, palavik tõuseb kiiresti kõrgele, tekib lihasvalu ja köha, soovitab Pruudel minna kohe arsti juurde, sest gripiravim Tamiflu aitab vaid esimesel kolmel päeval. «Gripp on raske haigus, ravimit peaks võtma võimalikult ruttu, eriti vanemad inimesed ja lapsed,» lausus ta.

Mida ravimisel valesti tehakse?

Pruudeli sõnul ei tea paljud inimesed, millises koguses ravimeid võtta. Näiteks kiputakse võtma palavikualandajaid liiga väikeses koguses ja seetõttu ei saada temperatuuri alla.

Apteegist ostetakse näiteks purk 200-milligrammiseid ibuprofeeni tablette ning võetakse üks tablett ja oodatakse, et see aitaks. «200 milligrammi ibuprofeeni on 10-aastase lapse doos,» lausus nakkusarst. Täiskasvanud inimene peaks võtma hoopis 600 milligrammi, aga inimesed ei ole harjunud võtma korraga kolme tabletti, seda tundub palju. Samuti ei tuldagi sageli selle peale, et ravimi kogust arvestades tuleks mõelda ka inimese kehakaalu peale.

Ka näiteks 500 milligrammist paratsetamoolist, mis on tavaliselt ühes tabletis, ei piisa üldiselt täiskasvanule. 70–80 kilogrammi kaaluva inimese puhul oleks mõistlik võtta hoopis üks gramm paratsetamooli. «Paljud ei tea seda ning ütlevad, et võtan ja ei aita,» tõdes arst. Üledoseerimist esineb tohtri sõnul harva.

Fakte viiruste statistikast:

• Praeguseks on grippi surnud 20 inimest.
• Eelmisel nädalal lahkus neist kolm.
• Haiglasse on gripi tõttu paigutatud 529 inimest.
• Kõigi ülemiste hingamisteede viirustega pöördus eelmisel nädalal arsti juurde 6300 inimest, 40 protsenti neist olid lapsed.

Allikas: terviseamet