Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kogu aeg terve nagu purikas: milles peitub saladus?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Lev Dolgachov / Panther Media / Scanpix

Mõnedel inimestel tundub olevat saladus, mis hoiab nad justkui võluväel kogu aeg tervena, samas kui teised köhivad ja löristavad nina pea aasta ringi.

Inimestest, kelle immuunsüsteem on nii tugev, et nad tunduvad haigustele näkku naervat, räägitakse kõikjal imelugusid, kirjutab The Guardian. Näiteks väidab 97-aastane juudi päritolu Lore Lucas, et ta ei ole kunagi haiguse tõttu töölt puudunud. «Ma ei ole kunagi joonud ega suitsetanud, magan hästi ja mulle meeldib päeval natuke puhata, eelistatavalt voodis või pigem voodi peal…üksnes kingad jalast võetud,» rääkis Lucas hea tervise ja pika eluea saladusest. Vahel meeldib talle ka bridži mängida ja seltskonnas olla.

Mis sööki puutub, siis ei meeldi 1946. aastast Glasgows elava eaka proua sõnul talle juust, hakkliha, puder ega traditsiooniline Šoti toit haggis. Üldiselt paneb aga Holokaustis pere kaotanud ja 30 aastat lesena elanud ühe lapse ema oma raudse tervise eluviisi ja geenide arvele.

Enamik inimesi kogu aeg tervena ei püsi

Keskmiselt jääb iga inimene elu jooksul haigeks 200 korda. Kuigi näib, et osa inimeste immuunsüsteem suudab kõigist haigustekitajatest kiiresti jagu saada, ilma et neist oleks näha ühtegi välist märki, ei usu Inglismaal asuva Surrey ülikooli immunoloogiaõppejõud ja Suurbirtannia immunoloogide ühingu kõneisik dr Natalie Riddell, et sellised inimesed ka tegelikult olemas on. «Vajan rohkem tõendeid, enne, kui saan uskuda, et need inimesed tõesti olemas on,» rääkis ta ja lisas, et haigustest pääsemise müüdid põhinevad sageli inimeste enda, mitte nende arstide juttudel.

Riddell rõhutas siiski, et elustiil mõjutab immuunsüsteemi märkimisväärselt. Tema sõnul näitavad paljud uuringud, et meeleolu ja keskkond mõjutavad inimese vastupanuvõimet haigustele. Näiteks nõrgestab stress keha, samas kui hoolivas kogukonnas elavad inimesed on harvem haiged.

Kuigi elustiili ja immuunsüsteemi tugevuse vahel ei ole ühtegi teaduslikult tõestatud seost, müüakse heausklikele inimestele sageli igasuguseid toidulisandeid ja muid «imevahendeid», mis väidetavalt annavad raudse kaitse haiguste vastu. Tegelikult on aga iga inimese immuunsüsteem ainulaadne. «Mõned inimesed pärivad immuunsüsteemi genid, mis on eriti head teatud viirustega toimetulemiseks,» selgitas Manchesteri ülikooli immunoloogiaprofessor Daniel Davis. See ei tähenda tema sõnul siiski, et mõne inimese organismi vastupanuvõime haigustele on üldiselt halvem või parem kui teistel, vaid üksnes seda, kuidas keha teatud kindlate haigustega hakkama saab.

Just tõsiasi, erinevate inimeste immuunsüsteemis on väga palju erinevaid rakke, on Davise sõnul andnud inimestele kui liigile võimaluse hoolimata paljudest ümbritsevatest haigustest ellu jääda. Samas tähendab see, et igasugustesse toidulisanditega kaasas käivatesse lubadustesse immuunsüsteemi turgutamise kohta peaks suhtuma ettevaatlikult.

Küll aga on Davise sõnul teadusuuringud viimasel ajal näidanud, et tervislik eluviis ja toitumine võivad aidata haigustega võidelda. Kui sööme toitu, mis soodustab soolestikus elavate inimesele kasulike bakterite kasvu, siis aitavad nad meil ka paremini haigustega võidelda. Teadlane rõhutas siiski, et kindlast teaduslikku kinnitust sellele oletusele veel ei ole.

Üheksa nippi haiguste vältimiseks

  1. Ole realistlik. Alati terveks jääda ei ole võimalik.
  2. Ära suitseta ja pea alkoholiga piiri.
  3. Pese käsi, kuid pea meeles, et paljud haigused levivad piisknakkusena. Kui näed haiget inimest, siis hoia temast vähemalt paari meetri kaugusele. Ühistransporti kasutades liigu tõbistest kaassõitjatest võimalikult kaugele.
  4. Tee regulaarselt mõõdukat trenni ja puhka piisavalt. Uuringud on näidanud, et regulaarne trenni tegemine parandab vereringet ja võib immuunsust tõsta.
  5. Õpi stressiga toime tulema. Pikaajaline krooniline stress paneb keha tootma kortisooli nimelist hormooni, mis surub immuunsüsteemi alla.
  6. Lase end haiguste vastu vaktsineerida. Tee ära kõik vaktsineerimised, mida arst just sinul teha soovitab.
  7. Söö tasakaalustatult ja tervislikult. Paljusid immuunsüsteemile vajalikke keemilisi ühendeid toodetakse soolestikus.
  8. Pööra tähelepanu heale unele. Immuunsüsteem sõltub suuresti ööpäevastest rütmidest ja öisest unest.
  9. Suhtle inimestega. Ehkki gripihaigele koju külla minemine ei ole just kõige parem mõte, tasuks ka haiguste hooajal inimestega suhelda. Üksildasi inimesi kimbutavad sagedamini vaimse tervise hädad, mis mõjutavad omakorda immuunsüsteemi ja üldist heaolu.
Tagasi üles