Teadlased lükkavad kahtlused ümber: istumine pole diabeediga seotud

Sageli võetakse uurimistöödes arvesse teleri ees istumise aega, aga see pole ainus aeg, mil inimesed istuvad.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Briti ja Austraalia uurijad leidsid, et istumine ei pruugigi olla niivõrd ohtlik nagu räägitakse, nimelt ei ole istumine ja diabeedi tekkimine otseselt seotud.

Nende uurimistöö seab kahtluse alla levinud väite, et istumine on uus suitsetamine, kirjutab News Max. Teadlaste hinnangul sõltub see mitmetest komplekssetest teguritest, kas istumine on tervisele kahjulik või mitte.

«Istumine on saanud viimastel aastatel palju tähelepanu, olles sama ohtlik kui suitsetamine, olenemata sellest, kui füüsiliselt aktiivsed inimesed on,» rääkis uuringut juhtinud Emmanuel Stamatakis Sydney ülikoolist. Ta lisas, et nende uurimistöö on üks väga vähestest pika-aegsetest uuringutest, milles analüüsitakse, kas istumise ja diabeedi tekkimise riski vahel esineb seos või mitte.

Stamatakis ja tema kolleegid analüüsisid Londoni keskealisi kontoritöötajaid, kel polnud diabeeti ega tõsiseid südame-veresoonkonna haigusi. Esimest korda küsiti neilt 1998. aastal, kui kaua nad päevas istusid, seda nii tööl kui ka vabal ajal ja telerit vaadates.

Teadlased uurisid nende veresuhkru taset kuni 2011. aasta lõpuni ning tegid kindlaks, kui paljudel oli 13-aastase uurimisperioodi jooksul tekkinud diabeet. Uuringus võeti arvesse ka teisi tegureid, näiteks inimese füüsilist aktiivsust, kaalu ning alkoholi ja suitsetamise harjumusi.

Nad leidsid vaid väheseid tõendeid seostest istumise ja diabeedi vahel. Need nõrgad seosed puudutasid vaid teleri taga istumise aega ja diabeeti.

«Oluline on see, et meie uurimistöö oli üks esimesi pika-ajalisi uuringuid, mis käsitles erinevaid istumisega seotud käitumisi, mitte ainult televiisori taga istumist, mida analüüsitakse enamikes uuringutes,» rääkis Stamatakis. Tema sõnul ei ole aga teleri taga istumine ja üldine istumise aeg korrelatsioonis, seega on teadlastel hea põhjus uskuda, et teleri ees istumise terviseriskid võivad sõltuda ka teistest teguritest, näiteks kehvast vaimsest tervisest, näksimisest ja ebatervisliku toidu reklaamidega kokkupuutest.

Stamatakis tõdes, et paljud varasemad uurimistööd pole võtnud arvesse osalejate kõrgemat kehamassiindeksit, mis suurendab inimesel diabeedi tekkimise tõenäosust. See võib aga uurimistulemusi mõjutada.

Ta lisas, et Londoni kontoritöötajaid kaitses haiguse eest kõndimine. Keskmiselt kõnniti 45 minutit päevas. «Kuna paljud valgekraed on sunnitud veetma iga päev arvutite ees tunde, siis on füüsiline aktiivsus hea tervise jaoks äärmiselt vajalik,» ütles Stamatakis.

Uuring avaldati ajakirjas British Journal of Sports Medicine.

Populaarne

Tagasi üles