Vähi seljatanud naine: haigekassa võiks maksta paruka eest

Põhja-Eesti Regionaalhaigla teabetoa kogemusnõustaja Merike Värik. Foto: Erakogu

Seitsme aasta eest vähki haigestunud ja sellest võitu saanud Merike Väriku sõnul on Eestis olemas küll kõik tervenemiseks vajalikud moodsad ravivõtted, kuid on ka asju, mida annaks paremini teha.

«Minu isiklik suur unistus on, et kõik vähihaiged, kes lähevad keemiaravile, saaksid tasuta paruka,» rääkis Värik, kes töötab viiendat aastat Põhja-Eesti regionaalhaiglas vähihaigete kogemusnõustajana. Tema juurde jõuavad vähki põdevad inimesed, kes tunnevad, et lisaks arstilt saadavale abile on neil haigusega toimetulekuks vaja ka inimlikku nõu. Peale selle juhatab Värik kahte vähihaigetele appi tulevat heategevuslikku ühingut: MTÜ Põhja-Eesti Vähihaigete Ühendus ja MTÜ Rinnavähk BCF. Ta korraldab ka juba aastaid iga kuu viimase teisipäeval tasuta üritusi vähipatsientidele ja nende omastele. Väriku sõnul on esinejate seas olnud näiteks geneetikuid, arste, lümfiterapeute, psühholooge, kunstiterapeute ja toitumisnõustajaid. Et patsiendid saaksid teaduspõhist infot ning omavahel suhelda ja infot vahetada, et õppida teistelt sama haigusega toimetulijatelt.

Sageli küsitakse Värikult, kuidas saada üle murest, mis tekib siis, kui juuksed hakkavad keemiaravi ajal välja langema. Kõige rängemini tabab see uudis tema sõnul just eakamaid naisi. «Kõrvaltvaatajad kipuvad sageli arvama, et vaevalt 70-aastased daamid juuste pärast muretsevad, kuid tegelikult on juuksed just neile eriti tähtsad. Kui noor inimene mõtleb, et mis seal ikka, paneb kõrvarõngad kõrva ja rätiku moodsalt pähe ja värvib silmad ära, siis eakama inimese jaoks on juustest ilma jäämine tihti nagu surmaotsus, mida nad väga raskelt üle elavad,» rääkis Värik. Kõige odavamad parukad maksavad tema sõnul aga ligikaudu sada eurot, mis on pensionärile väga suur väljaminek.

Kui paruka puudumine tekitab eelkõige vaimseid probleeme, siis rinnaproteesi puudumine võib Väriku sõnul lõppeda tõsiste rühiprobleemidega. «Pärast operatsiooni peaks kasutama kindlasti rinnaproteesi, et selg valutama ei hakkaks ja inimene küüru ei vajuks,» rõhutas Värik. Rinnaproteesid on sageli üsna rasked ja nii see peabki olema, sest need on välja töötatud, arvestades inimese kehaehitust ja rinnakaalu. Et protees kaaluks sama palju kui kaalus originaal. «Noore kleenukese inimese rinnad võivad olla üsna kerged, kuid tüsedamal daamil võib üks rind kaaluda ka paar kilo. Sageli saab inimene rinnaproteesi ja ütleb, et oi, küll see on raske,» ütles Värik. Ta lisas, et hetkel saavad vähipatsiendid rinnaproteeside ostmisel haigekassalt soodustust 70 protsenti ja selleks peab olema isiklik abivahendi kaart. Ise peavad rinnaoperatsioonil käinud naised proteesi eest tasuma 30 protsenti ehk ligikaudu 30 eurot. Lisaks tuleb neil oma raha eest soetada spetsiaalne rinnahoidja, mis maksab umbes 40 eurot. «Kokku teeb see umbes 70 eurot, kuid paljudes maades on need abivahendid vähipatsientidele täiesti tasuta,» rääkis Värik.

«Minul avastati rinnavähk alles siis, kui see oli arenenud juba teise astme vähiks. Arstidel õnnestus mu elu päästa. See oli justkui «minu teine tulemine», kuid keemiaravi käigus jäin ilma juustest, ripsmetest ja küüntest. Esialgu olin väga mures, kuid pärast tulid kõik tagasi ja juuksed olid isegi natuke rohkem lokkis. Hiljem on nii mõnigi arst mulle öelnud, et ära sa juukseid küll päris lühikeseks lõika, nii hea patsientidele näidata,» meenutas Värik. Keemiaravi ajal oli naise sõnul parukast väga suur abi. Ka inimesed, keda Värik nõustab, uurivad enne keemiaraviga nõustumist tema sõnul sageli üksikasjalikult kõike juustega seonduvat.

Lisaks juustele kaotas Värik vähi tõttu mõlemad rinnad. Esimesel operatsioonil eemaldati osa rinnast ja lümfisõlmed, kuid keemiaravi ajal tekkis naisel veel tükke rindadesse. Arstide konsiilium otsustas, et eemaldada tuleks mõlemad rinnad. «Mul on BRCA1 geeni mutatsioon, mis tähendab, et tegemist on päriliku vähiga ja inimene haigestub väga tõenäoliselt – üle 80 protsendi tõenäosusega rinnavähki. Teist korda ma vähiravi enam läbi teha ei tahtnud ja seetõttu võtsin kuulda arstide soovitust ja lasin kõik eemaldada,» selgitas Värik.

Vähk oli Väriku sõnul ka tema emal ja vanaemal, kuid sellegipoolest lootis naine, et temal õnnestub sellest kurjast haigusest pääseda. «Mängisin teatud mõttes jaanalindu ja lootsin, et kui elan tervislikult ja teen sporti, siis minul vähki ei tule. Mu emal oli 37-aastaselt vähk ja kui olin sellest vanemaks saanud, siis arvasin, et olen pääsenud, kuid lõpuks tegid geenid ikkagi oma töö,» rääkis Värik. Oma kogemusest lähtudes soovitab naine nüüd kõigil, kelle perekonnas on sageli vähki esinenud, sel teemal arstiga rääkida ja vajadusel minna geneetiku konsultatsioonile. Selleks, et vähki vältida, soovitab ta kõigil rinnavähi või emakakaela sõeluuringu kutse saanud naistel kindlasti uuringul ära käia. Kahtluse korral tasuks inimesel aga oma arstile pöörduda ka siis, kui ta ei ole sõeluuringusse kutsutud või kui ta ei ole haigekassas kindlustatud.

Rinnad hoiavad rühti

Kui rinnad eemaldati, hakkas Värikul tema sõnul selg valutama ja kaela peale tekkis kühm, kuid siis sai naine kehasisesed rinnaimplantaadid ja tulemus on suurepärane, sellest on suur abi nii tervisele kui ka enesehinnangule. «Ma võin julgelt öelda, et minul on tulevikus vanadekodus kõige ilusamad rinnad, mul on kõik taastatud ja ma ei pea midagi häbenema,» naljatas ta.

Paraku on rinnaimplantaadid kallid ja haigekassa neid kinni ei maksa, mistõttu kõik endale sellist ravi lubada ei saa. Olenevalt diagnoosist ja ravist ei saa neid kõigile ka paigaldada, olgugi, et kalli operatsiooni eest maksab haigekassa. Tunduvalt paremas seisus on patsiendid, kellel saab rinnad taastada oma kudedest. Sel juhul maksab kogu protseduuri eest haigekassa.

Seevastu rinnaprotees, mis on kehaväline, on Väriku sõnul hädavajalik abi, mida võiks tema arvates inimestele pärast rinna eemaldamist haigekassa pakkuda ilma omavastutuseta, sest see hoiab eemale edasised seljaprobleemid ja aitab nii kokkuvõttes ka maksumaksja raha kokku hoida. «Inimestele, kelle majanduslikud võimalused on väiksemad, on see äärmiselt oluline,» rõhutas Värik. «Õnneks on meile appi tulnud Rootsi sõbrad, kes aitavad juba aastaid meie Rinnavähk BCF ja Põhja-Eesti Vähipatsientide Ühingut, ja me saame aidata kõiki Eesti vähihaigeid, kes on külastanud teabetuba. Oleme hulk aastaid saanud vähihaigeid aidata tasuta parukate ja rinnaproteeside, rinnahoidjate ja ravisukkadega. Möödunud aastal jagasime tasuta 205 parukat ja 228 rinnaproteesi,» lisas ta.

Värik toonitas, et väga oluline on ka tasakaalustatud toitumine ja alkoholi tarbimisega piiri pidamine. «Vähiravi ajal on hästi oluline, et kaal ei langeks. Sageli hakkavad vähidiagnoosi saanud inimesed igasuguseid imelikke dieete pidama, aga tegelikult ei tohiks siis selliste asjadega katsetada, vaid peaks sööma täisväärtuslikku toitu. Siis saab keha jõudu vähiga võitlemiseks,» selgitas ta. Neil, kes toitumisega kimpus on, soovitab ta tutvuda Eesti Vähiliidu kodulehel oleva brošüüriga «Toitumissoovitused vähipatsiendile».

Kui inimesel tekib soov oma tervenemisele alternatiivse raviga kaasa aidata, siis peaks ta Väriku sõnul enne kindlasti arstiga nõu pidama. Näiteks ei tohiks keemiaravi ajal süüa mett ja vähiravimitega ei sobi kokku ka toidulisandid. «Alternatiivne, organismi turgutav ravi on väga hea, kuid ainult juhul, kui arst on selle heaks kiitnud, ja kui inimesel on edukas vähiravi juba selja taga,» rõhutas Värik. Ta lisas, et «doktor Google'ilt» ja ilukirjandusest saadud nõuannete järgmisel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Nii jäävad paranemislootusest ilma näiteks inimesed, kes otsustavad vähiravist loobuda ja pöörduvad selle asemel hoopis mõne nii-öelda soolapuhuja poole, või arvavad, et vähist võitu saamiseks piisab taimetoitlaseks hakkamisest.

Ravi ajal on Väriku sõnul oluline ka, et inimene ei jääks koju nukrutsema, vaid suhtleks lähedaste, sõprade ja kolleegidega, sest see annab tervenemiseks palju jõudu. Pärast operatsiooni tuleks aga tervise eest hoolitseda ja hoiduda opereeritud poolel oleva käe liigsest koormamisest. «Kätt peaks liigutama ja sellega võimlema, kuid raskusi tõsta, haamriga toksida, tolmuimejaga möllata ega pikalt riideid triikida sellega ei tohi,» hoiatas ta.

«Sageli puutun kokku sellega, et inimesed teevad endale liiga. Näiteks mõtleb inimene, et mis see siis ära ei ole, kui lähen korra poodi ja vean koju raske kotitäie toitu, kuid siis võib käsi paiste minna ja eluks ajaks kahjustuda. Vaja võib minna pikka ja kallist taastusravi ja ka siis ei pruugi kõik enam korda saada. Seda kõike saab vältida, kui paluda raske kott koju kanda näiteks abikaasal või sõbral,» soovitas Värik. Väga oluline on tema sõnul järgida ka arsti antud soovitusi, sest need ei ole naljapärast öeldud sõnakõlks, vaid väga olulised juhised, mis aitavad arstiga koos haigusest võitu saada.

Rohkem teavet vähi kohta leiab Eesti Vähiliidu kodulehelt.