/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/13/6337105t1h9174.jpg)
Kuigi sotsiaalmeedias levivad pildid trimmis või lihaselistest kehadest tekitavad sageli vaatajateski soovi end liigutada, võib neil olla ka negatiivne mõju.
Trennipildid võivad viidata ohtlikule käitumisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selliste piltide postitamine võib olla mõne inimese puhul märk riskikäitumisest seoses treenimise või söömisega, leidsid Lõuna-Austraalia Flindersi ülikooli teadlased.
Uuringus jälgisid teadlased 101 naist, kes postitasid regulaarselt Instagramis inspireerivaid fitnessipilte. Sageli olid need trennipildid, mõnikord ka treeninguga seotud inspireerivad ütlused. Võrdlusgrupp koosnes 102 naisest, kes postitasid Instagramis regulaarselt reisipilte või teistsuguseid inspireerivaid sõnumeid.
Trennipiltide postitajate kohta tehtud järeldused tegid teadlased murelikuks, sest ligi 18 protsendil neist oli risk saada kliinilise toitumishäire diagnoos, kirjutab Health. Reisipiltide postitajatest oli sama risk vaid neljal protsendil. Samuti kogesid trennipiltide postitajad sagedamini häbi ja depressiooni sümptomeid, kui nad trenni ei teinud. Uurijate hinnangul on aga see kompulsiivse trennitegemise peamine näitaja.
Uuringu autor tõdes, et kuigi osa inimesi postitab regulaarselt tervislikuna paistvaid trenni ja trennimotivatsiooni pilte, näib see olevat üks viis ratsionaliseerida karmi dieeti, toitumishäiret või liigset trennitegemist.
Samuti rõhutavad teadlased, et fitnessipildid propageerivad pidevalt üht kehatüüpi – kõhna ja toonuses keha, mis jääb siiski paljudele naistele kättesaamatuks. Lisaks tõdevad uurijad, et sellised pildid keskenduvad peamiselt välimusele, mitte treeningu pikaajalistele ja olulistele mõjudele. Näiteks aitab trennitegemine parandada seedimist, annab energiat, tasakaalustab tuju ja vähendab põletikku.
Teadlased soovitavad seega inimestel järele mõelda, mille nimel trenni tehakse ning keskenduda eelkõige tervisemõjudele, mitte välimusele.
Uuring avaldati ajakirjas International Journal of Eating Disorders.