/nginx/o/2011/03/16/539106t1h95ff.jpg)
Terviseameti kiirabi büroo juhataja Kalev Pahla sõnul ulatub kiirabi tühistatud või tulemuseta väljakutsete arv tuhandetesse, mis aga pikendab teiste abivajajate ooteaega.
Kiirabi ooteaega pikendavad tuhanded tühjad väljakutsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirabibrigaadid said Eestis 2010. aastal väljakutseid 258 765 inimese juurde, visiite oli ligi 4000 võrra enam kui 2009. aastal. Tühistatud väljakutseid registreeriti 4719 ning patsient oli sündmuskohalt kiirabi saabudes lahkunud 4078 korral. See annab kokku nii mittevajalikku kulu kui ka teiste abivajajate ooteaja pikenemise.
«Visiitide üldarvu ja abi saanud inimeste arvu erinevuse põhjuseks on tuhandetesse ulatuv tühistatud või tulemusteta väljakutsete arv ning ka kohapealsed surma konstateerimised,» selgitas Pahla.
Abivajajatest 81 protsenti (208 736) olid täiskasvanud ja 11 protsenti (28 360) lapsed. Laste osakaal on varasemaga võrreldes veidi vähenenud ning täiskasvanute osa tõusnud.
Haiglaravile toimetas kiirabi eelmisel aastal 90 131 isikut, mis moodustab 35 protsenti kõikidest abivajajatest (2009 – 34 protsenti).
Traumade tõttu tuli hospitaliseerida kannatanuid 31 773 juhul, sünnitajaid toimetati sünnitusmajadesse 1730 juhul. Aasta jooksul vähenes tuntavalt mürgistusjuhtumite tõttu abivajajate hulk, kiirabi kutsuti välja 1941 korral, 2009. aastal 2538 korral. Terviseameti hinnangul võib vähenemise üheks põhjuseks pidada mürgistusteabekeskuse infoliini 16662 teavitus- ja ennetustööd.
Inimese surma tuli kiirabil 2010. aastal konstateerida 5358 korda, kliinilisest surmast elustati sündmuskohal 181 inimest.
Kiirabiteenust osutasid 2010. aastal 90 kiirabibrigaadi, neist 63 olid õebrigaadid ja 27 arstibrigaadid. Arstibrigaadidest kuus olid reanimobiilibrigaadid. Riigis tegutses 24 kiirabiettevõtet.
Terviseameti andmetel töötas kiirabis 1144 põhikohaga kiirabitöötajat. 49 protsenti kiirabitöötajatest moodustavad kiirabiõed, 32 protsenti kiirabitehnikud ja kuus protsenti arstid. Juhtiv- abi-, ja muu personali oli 13 protsenti.