Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miks inimesed öösiti hambaid krigistavad?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hammaste krigistamist seostatakse suurenenud ärevusega, madala stressitaluvusega, ning rahutute jalgade sündroomiga. | FOTO: Scanpix

Öine hammaste krigistamine ehk bruksism esineb ligikaudu kaheksa protsendil täiskasvanutest. Miks mõned inimesed unes hambaid krigistavad, seda päris üheselt seletada ei osatagi.

Unimedi hambaarst Grigory Popovi sõnul arvatakse, et hammaste tugev kokkusurumine on justkui ventiil stressi leevendamiseks. «Kui looduses on asjad sätitud nii, et metsloom ohu korral kas põgeneb või ründab, siis inimene stressiolukorras üldjuhul nii teha ei saa. Selle asemel surume meie suu kriipsuks või väljenduvad päevased pinged ja mured öises hammaste krigistamises,» ütles ta. On leitud, et hammaste krigistamine leevendab stressi ja et seda esineb just keerulistel aegadel.

Hammaste krigistamist pole ainult ebameeldiv kõrvalt kuulata, vaid paraku jätab see jälje ka hammastele. «Nimelt kasutatakse hammaste krigistamisel päris tugevat jõudu ning hamba lõikeservu jõuliselt ja korduvalt kokku surudes kuluvad need kiiresti,» sõnas Popov. Nii on hammaste krigistamine väga levinud hammaste kulumise põhjus keskealistel inimestel.

Pärast rahutut ööd võib inimene tunda mälumislihastes pinget, sest on neid öö jooksul palju pingutanud. On märgatud, et hammaste krigistamisega hädas olevatel inimestel on hambad rohkem tundlikud külmale.

Kui hambaarst avastab hammaste krigistamisest tingitud kulumise, siis tuleb mõelda, kuidas hambaid edasise kulumise eest kaitsta ning katsuda taastada juba kulunud hambaid. Võimalik ka, et hambaid on vaja lihvida ja panna uusi kroone.

Öise hammaste krigistamise eest kaitseb hambaid kape, mis on justkui müts hammaste peal ning mis pannakse ööseks suhu hammastele. «Tänu kapele ei puutu hammaste lõikeservad omavahel kokku ning hammaste krigistamine ei kahjusta neid,» selgitas hambaarst.

Kulunud hammaste taastamine on päris keeruline ja aeganõudev ettevõtmine, mis nõuab tihti mitme spetsialisti koostööd ning sellepärast tasub igati hammaste enneaegset kulumist vältida.

Ärevus ja stress?

Unearsti Heisl Vaheri sõnul on bruksim ehk hammaste krigistamine uneaegne liigutushäire. «Kui seda esineb, tasuks nõu pidada unearstiga, sest aja jooksul tekitab krooniline bruksism hammaste kulumist ning näo või oimupiirkonna valusid, rääkimata sellest, et ebameeldiv heli häirib kindlasti ka kaasmagajat,» rääkis ta.

Laste puhul on seda probleemi märgatud rohkem nendel, kes närivad küüsi, imevad pöialt või neil on uneaegseid hingamishäireid, mis väljenduvad norskamise, raskendatud hingamise või hingamispausidena (apnoe).

«Üldiselt aga seostatakse hammaste krigistamist suurenenud ärevusega, madala stressitaluvusega, ning rahutute jalgade sündroomiga, samuti võib see olla seotud ka unerohtude tarvitamise või neist kiire loobumisega,» lisas arst.

Bruksismi ravi on kompleksne – hambaid kaitstakse krigistamise eest kapega, tuleb parandada unehügieeni, üle vaadata üldine elustiil, leida sobivad lõdvestumise tehnikad ning mõnikord määrab unearst raviks ka ravimeid.

Tagasi üles