Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ekspert paljastab, mis muudaks töötajad tegelikult õnnelikuks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tööpauside ajal tasub minna värsket õhku hingama, mitte internetis aega surnuks lüüa. | FOTO: PantherMedia / Scanpix / Andriy Popov

Töötajatel peaks olema lubatud teha kogu tööpäeva jooksul nn hingamispause, sest need tõstaksid inimeste produktiivsust ja suurendaks õnnetunnet, leiab ekspert.

Õnnelikkuse ekspert Max Stromi sõnul oleks hingamispausidel suur mõju töötajate heaolule, kirjutab Telegraph. Selle ala spetsialist viib ka ise läbi hingamispauside töötube.

ÜRO rahvusvahelisel õnnelikkuse päeval juhtis Strom tähelepanu sellele, et samal ajal kui suitsetajad teevad regulaarselt pause, istuvad mittesuitsetajad pikalt oma laudade taga, kuigi ka neil võiks olla õigus pausidele, mida veeta näiteks värskes õhus. Sel oleks eksperdi hinnangul väga positiivne mõju.

Strom selgitas, et rasedatele naistele õpetatakse hingamist, kuna sellest on nii palju kasu, kui nad seisavad silmitsi füüsiliste ja emotsionaalsete hädadega. Teistele inimestele aga hingamist ei õpetata.

«Õnn on midagi, mida me kõik tahame, kuid mitte kõigil inimestel pole piisavalt teadmisi, et selleni jõuda,» rääkis Strom. Eksperdi hinnangul ei mõelda sageli selle üle, mis muudab inimese õnnelikuks. Pigem mõtleb inimene selle peale, mis pakub talle naudingut. «Need ei ole üks ja sama,» tõdes ta ja lisas, et õnnelik olemist tuleks õpetada ka koolis.

Läänemaailmas on spetsialisti hinnangul umbes 40 protsenti inimesi, kes kannatavad ärevuse või depressiooni käes, õnnelikkust jääb aina vähemaks. Stromi arvates on selles suures osas süüdi tehnoloogia. «Inimesed on küll üha enam seotud, kuid nad ei ole kunagi olnud nii isoleeritud. Neil on nälg intiimsuse järele,» rääkis ta.

Kõige hullemad nn tehnoloogilised süüdlased on tema hinnangul küttesüsteem ja konditsioneer, televiisor ja internet. Konditsioneer ja küttesüsteem on muutnud inimeste jaoks kodusolemise nii mugavaks, et nad ei taha enam midagi ette võtta või kuhugi minna. Sarnane mõju on ka teleril ja internetil, mis pakuvad meelelahutust või aitavad üksteisega suhelda silmast silma kohtumata.

«Probleem on selles, et 90 protsenti suhtlemist ei toimu mitte sõnade abil vaid visuaalselt,» selgitas ta. Näiteks mõjutavad suhtlust hääletoon ja näoilmed. «Seega tekstisõnumite või e-maili teel suheldes on meil n-ö 10 protsenti suhet ning me peame toetuma emotikonidele, et mõista sõnumi tõelist olemust,» lisas Strom.

Tema hinnangul on internet justkui uus valge suhkur. «Mida rohkem sa seda kasutad, seda suurem on soov seda teha ning seda halvemaks see su jaoks muutub,» selgitas ta oma mõttekäiku. Spetsialisti hinnangul raiskavad inimesed väga palju aega tehnoloogia peale, mõistmata, et see on nende enda eluaeg. «Tappes aega tapetakse ka iseennast». Küll nendib ta, et tehnoloogiat targalt kasutades võib see ka inimese elu lihtsustada, näiteks kasutades tervise hoidmiseks erinevaid rakendusi.

Tagasi üles