Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Uuring: ligi kolmandik Eesti lastest ei söö õige regulaarsusega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sobiv vahepala on näiteks koos lapsega puu- ja köögiviljadest tehtud smuuti.
Sobiv vahepala on näiteks koos lapsega puu- ja köögiviljadest tehtud smuuti. Foto: Oleg Harchenko

Umbes 30 protsenti Eesti eelkooliealistest lastest sööb kas liiga harva või liiga sageli, selgus Baltimaade lapsevanemate hulgast läbi viidud uuringust.

Lätis toitub vale regulaarsusega 48 protsenti ja Leedus 41 protsenti kolme- kuni kuueaastastest lastest, selgus Danonki ja uuringufirma Mindshare värskest uuringust. Eestis annab 21 protsenti lapsevanematest oma lapsele ühe või mitte ühtegi vahepala päevas ning rohkem kui kolm vahepala päevas saab kaheksa protsenti Eesti lastest. Seevastu Lätis sööb vahepalasid alla kahe korra päevas 33 protsenti lastest ning üle kolme korra  päevas 16 protsenti lastest. Leedus söövad paljud lapsed vahepalasid liiga sageli – üle kolme korra päevas saab vahepalasid koguni 30 protsenti lastest ning alla kahe korra päevas 11 protsenti lastest.

Laste toitumise eksperdi ja Eesti toitumisnõustajate ühenduse juhatuse aseesimehe Reelika Õigemeele sõnul vajavad lapsed tegelikult viis kuni kuus toidukorda päevas. «Lapsed peaksid sööma umbes iga kolme tunni tagant, mis tähendab, et lisaks kolmele peamisele toidukorrale vajab kasvav organism päevas kaks kuni kolm vahepala. Regulaarne toitumine tagab stabiilse energiataseme kogu päeva jooksul ning aitab hoida veresuhkrutaseme normaalsena,» rõhutas Õigemeel.

Ekspertide sõnul on lapsevanemate sageli liiga vähe teadmisi või vahepaladega seotud väärarusaamu – ligi 30 protsenti eestlastest, 46 protsenti leedulastest ja koguni 74 protsenti lätlastest arvavad, et vahepalade söömine ei ole lapsele kasulik. Lapsevanemad seostavad vahepalasid valesti toitumise ja ülekaalulisusega (Eestis 30, Lätis 62 ja Leedus 40 protsenti) ning seedehäirete põhjustamisega (Eestis 30, Lätis 70 ja Leedus 44 protsenti). 

Tervise arengu instituudi eksperdi ja toitumise infosüsteemi projekti Kristin Salupuu sõnul on aga ebaregulaarne toitumine ja sellest tingitud valed toiduvalikud üks oluline põhjus, miks ka Eesti kasvab aasta-aastalt terviseprobleemidega laste arv. «Kahjuks on ülekaaluliste ja diabeedihaigete hulk Eestis järjest noorenenud ja suurenenud. Neid terviseprobleeme ei seostata aga konkreetselt ühegi toidu tarbimisega, vaid laiemalt tasakaalustamata ja ebaregulaarse toitumisega. Toitumine on koht, kus lapsevanem peab kindlasti olema oma lapsele eeskujuks ja juba väiksena õpetama, kuidas tervislikult süüa,» rääkis Salupuu.

Õigemeel soovitab lapsevanematel oma last toiduvalmistamisse kaasata, et juba väiksena talle tervisliku toitumise põhimõtteid õpetada. «Laps on julgem uusi toitusid maitsma ja sööma, kui ta on saanud osaleda nende valmistamisel. Sobivad vahepalad, mida lapsele anda, on näiteks aedviljalõigud, marjad ja puuviljad, pähklid, isetehtud smuutid ja naturaalsest piimast jogurt,» kommenteeris Õigemeel.

2017. aasta jaanuaris tehtud uuringu eesmärk oli analüüsida eelkooliealiste laste vahepalade söömise harjumusi Eestis, Lätis ja Leedus, et mõista, kas need on kooskõlas tervisliku toitumise põhimõtetega. Selle väljaselgitamiseks kasutati CAWI veebiküsitlusmeetodit. Uuringus osalesid kolme kuni kuue aasta vanuste laste vanemad, igast riigist 250 inimest.

Tagasi üles