Terviseamet: häirekeskuse töötajad ei raiska kiirabi ressursse

Kiirabil on seadusega kohustus reageerid ka siis, kui inimese elu ei ole ohus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Terviseametit teevad murelikuks viimastel päevadel meedias ilmunud kiirabiteema kajastused, milles jäetakse mulje justkui oleks elanikud ja ka häirekeskuse töötajad ebakompetentsed kiirabi ressursi raiskajad, kirjutab terviseamet Facebookis.

«Me ei taha ega saa sellega nõustuda ja peame vajalikuks meelde tuletada, et riik ostab kiirabiteenuse valmisolekut 24/7,» lisab amet oma postituses. «See tähendab, et 102 kiirabibrigaadi peavad olema alati töövalmis, sõltumata sellest, kas kiirabi teenust reaalselt osutatakse või kui mitu kiirabi juhtumit ööpäevas või aastas on.» Amet tõdeb, et iga väljasõidu korral lisandub kiirabi valmisolekukuludele juhtumiga seotud kütusekulu, kasutatud ravimite, ühekordsete meditsiinitarvikute ja osaliselt ka sidepidamisega seotud kulud. Keskmistest kuludest lähtuvalt maksab iga väljakutse teenindamine kiirabis valmisolekukuludele terviseameti hinnangul lisaks umbes kümme eurot.

Terviseamet selgitab postituses, et alates 2002. aastas on Eestis kiirabi korralduses õigusaktiga ette nähtud, et kiirabi peab teenindama ka lihtsalt erakorralise haigestumise ja muid terviserikkega juhtumeid, mille puhul on teada, et abivajaja ei ole eluohtlikus seisundis. Sellistele hädaabikõnedele määrab häirekeskus prioriteediks A või B ja edastab need kiirabibrigaadile täitmiseks hiljemalt kahe tunni jooksul.

«Muidugi ei tähenda see, et pinnu eemaldamiseks tuleks kutsuda kiirabi, aga leiame, et on lubamatu lammutada kiirabi usaldusväärsust üksikute näidetega. Kui leitakse, et kiirabi praegusel kujul on liiga suureks luksuseks, siis tuleb teenus üle vaadata ja ümber hinnata,» rõhutab amet. Hetkel kehtivad väljakutsete prioriteedid on määratud valitsuse määrusega.