Miks ei tohi kõhus olevaid soolebaktereid nälga jätta?

Puidevalt tugevalt töödeldud toitu süües jätab inimene talle vajalikud soolebakterid nälga.

FOTO: Daniel Reiter / Panther Media / Scanpix

Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi laboris tehtud uuringud kinnitavad, et inimese heaolu sõltub suuresti sellest, mida ta sööb.

Toidutehnoloogia osakonna vanemteadurid Kaarel ja Signe Adamberg märgivad märtsi-aprilli Horisondis, et inimese kui omamoodi superorganismi teise genoomi moodustab mikrobioota – kõikvõimalike meie kehas ja nahal elavate triljonite mikroorganismide kooslus. Suurem osa neist on bakterid.

Kui meie enda genoomi on raske muuta, siis soolemikrobioomi on võimalik elustiili, sealhulgas toitumisega, igapäevaselt mõjutada. Seejuures on määrava tähtsusega, millised toitained jõuavad jämesoolde, kus elab üle 95 protsenti kogu organismi mikroorganismide populatsioonist. Jämesoolde jõudvate toitainete lagundamisega inimese enda ensüümid hakkama ei saa, mistõttu ei imendu need ka peensooles. Ainsad, kelle «hammas» neile peale hakkab, ongi soolestikumikroobid.

«Kui me sööme, siis toidame ka oma soolestikus elavaid miljardeid baktereid. Teades toidu koostist ja hulka ning soolemikrobioota koostist, saame ennustada, kuidas mõjutab seedetrakti mikroobide kooslust, aktiivsust ja energeetikat meie toit,» räägib Adamberg.

Kuigi täpselt ei ole teada, missuguste bakterite kasvu missugused toidu soodustavad, on teadlastele selge, et peamiselt on bakteritele vaja kiudaineid, millest bakterid toodavad erinevaid happeid. Selle protsessi tulemusel saab inimene vastu energiat – näiteks soolestiku pindu katvad epiteelrakud saavad kuni 70 protsenti vajalikust energiast bakterite toodetud hapetest. «Aktiivsed soolerakud toodavad omakorda mikrobiootale kasulikke toitaineid, millest sõltub, kui palju me energiat saame või bakterite poolt toodetud vitamiine omastame,» selgitas Adamberg.

Pikaajalise suhkru- ning rasvarikastest, rafineeritud, paljutöödeldud ja kauasäilivatest toiduainetest koosneva kiudainevaese dieediga kaasnevat mikrobioota «näljutamist» võib vähese liikumise, muutunud elukeskkonna ja massilise ravimite kasutamise kõrval pidada üheks põhjuseks, miks moodsas ühiskonnas kasvab elustiilihaiguste nagu allergiad, diabeet ja astma esinemissagedus.

«Kiudainevaesest toidust imendub suurem osa toitaineid juba peensooles. Jämesoolebakterid jäävad seetõttu «nälga» ja hakkavad sööma inimest ennast ehk siis soolestiku sisepinda katvat kaitsvat limakihti. Halvimal juhul võivad selle tulemusel soolestikus tekkida haavandid või raskekujulised põletikud,» nendib Adamberg. «Kui menüü sisaldab ka kiudainerikkaid toiduaineid – täisteraviljatoite, seemneid, kaun-, köögi- ja puuvilju – jõuab märkimisväärne hulk toidust ka jämesoolde.»

Mida mitmekesisem on inimese soolebakterite kooslus, seda suurem on tõenäosus olla tervem ja tugevam. Uuringud on näidanud, et kiudainevaest toitu süües bakterite mitmekesisus väheneb ja see ei taastu, kui kiudainerikast toitu süüa tagantjärele.

Tööstuslikult toodetud toidud, kõigile bakteritele surma kuulutavad hügieenistandardid ja antibiootikumide võidukäik mõjuvad Kaarel Adambergi sõnul soolebakteritele eriti laastavalt, samas kui eestlasi on seni paljudest moodsatest haigustest päästnud köögiviljade ja kiudaineterikaste traditsiooniliste toitude söömine.

Loe täismahus artiklit ajakirjast Horisont.

Populaarne

Tagasi üles