/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/31/6504477t1h310d.jpg)
Siit leiad vastused viiele levinud küsimusele, mida haigekassale sageli haigus- ehk töövõimetuslehe kohta esitatakse.
Viis sagedast küsimust haiguslehe kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Mitu päeva aastas võib olla haiguslehel?
Haiguslehel on piirang ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe kestusel, kirjutab Eesti haigekassa oma kodulehel. Arst saab vajadusel väljastada töövõimetuslehe ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.
Järjest on kindlustatud isikul õigus haiguse või vigastuse korral saada hüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral kalendriaastas. Kalendriaastas kindlustatud isikule kokku makstavate päevade piirangut ei ole.
2. Miks haigekassa ei hüvita kindlustatu haigestumisel alla üheksapäevast haiguslehte?
Kindlustatule ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva. Haiguslehe neljandast kaheksanda päevani maksab töötajale hüvitist tema tööandja. Alates üheksandast päevast maksab hüvitist haigekassa.
3. Millal hüvitab haigekassa alla üheksapäevase haiguslehe?
Haigekassa maksab hüvitist haiguslehe teisest päevast alates neil juhtudel, kus haiguslehe põhjusteks on:
- kutsehaigus,
- tööõnnetus,
- tööõnnetus liikluses,
- tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine,
- vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel,
- kergemale tööle üleviimine.
4. Kuidas makstakse haigushüvitist töötavale töövõimetuspensionärile?
Alates 01.07.2016 kehtivad töövõimetuspensioni saavatele töötavatele inimestele hüvitise maksmisel tavareeglid.
Kehtetuks muutus ravikindlustuse seaduse § 57 lõige 6, mille kohaselt oli töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes oli haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, õigus saada haigushüvitist ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest ja kokku kalendriaastas kuni 90 kalendripäeva eest.
5. Töötaja jäi puhkuse ajal haiguslehele, millest teatas tööandjale alles puhkuselt naastes. Kas töötajal on õigus saada haigushüvitist? Kuidas peab käituma tööandja?
Kui töötaja teatab tööandjale oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. Kui töötaja seda ei tee, ei ole tal õigust hüvitist saada.