Ekspert selgitab: milline on tänavatel lendleva tolmu mõju tervisele (3)

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasuks tuleks tänavate pesemine.
Kasuks tuleks tänavate pesemine. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Kevaditi paiskub õhku palju väiksemaid ja suuremaid osakesi, mis võivad põhjustada terviseprobleeme ja soodustada haiguste teket.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru hinnangul on olukord praegu kevade kohta rahuldav. «On olnud mõningad päevad, kui osakesi on olnud hästi palju,» tõdes dotsent. Ka eile oli mõnel tunnil õhus rohkem peenosakesi. Orru sõnul sõltub see ka tuulest. Tuulise ilmaga on tolmu rohkem ja heitgaase vähem. «Heitgaasid puhutakse minema ja tolmu paisatakse rohkem õhku,» lausus dotsent.

Kevaditi kipub olema tänavatel palju jämeosakesi, millest valdav osa on teetolm. Need osakesed jäävad suurusesse 2,5–10 mikromeetrit. Jämeosakesed tekivad näiteks teekatte, rehvide ja piduriketaste kulumisel. Aja jooksul on need osakesed õhku paiskunud ja talve jooksul sadenenud maapinnale või lumme ning kui kevadel lumi ära sulab, siis paisatakse need osakesed uuesti õhku tagasi. Orru sõnul oli sel aastal lund väga vähe. «Aastatel, kus lund on rohkem, on probleem teravam olnud,» lausus ta.

Mis haigused ohustavad?

Orru sõnul ei ole teetolmu tervisemõjude kohta palju uuringuid. Teetolm põhjustab peamiselt hingamisteede ärritust ja seda eri vanuses inimestele. «Loomulikult need inimesed, kellel on juba hingamisteede haigused, on rohkem mõjutatud,» rääkis ta. Samuti võivad suuremad osakesed ärritada silmi, näiteks kui tuul liiva laiali kannab.

Väiksemad osakesed on kuni 2,5 mikromeetrit ning neist valdav osa tuleb põlemisprotsessidest. «Väiksemate osakeste ja heitgaaside puhul on väga tugevalt ka kardiovaskulaarne mõju ja isegi mõju närvisüsteemile, kognitiivsele arengule, ja on väga palju haigusi, mis viimasel ajal lisatakse, see teadmine on kasvanud,» lausus Orru.

Tema sõnul teati 20 aastat tagasi, et osakesed mõjutavad hingamisteid, 10 aastat tagasi näitasid uuringud, et neist on mõjutatud ka südame-veresoonkond ja viimasel viiel aastal on selgunud, et mõju on ka närvisüsteemile, inimeste kognitiivsele arengule, neurodegeneratiivsetele haigustele ja isegi diabeedile. «See mõjude ring on järjest suurenenud,» nentis ta. Dotsendi sõnul ei põhjusta osakesed alati haigust, kuid soodustavad haiguste arengut koos teiste teguritega.

Orru lisas, et Eesti puhul on selgelt näha, et mõjutatud on südameveresoonkond ja hingamisteed, aga teiste haiguste kohta pole Eesti teadlastel veel piisavalt tõendusmaterjali. Ülejäänud järeldused tuginevad teiste riikide teadlaste tehtud uurimistöödel. «Samas need saastajad, mis meil on, on suures plaanis samasugused,» ütles ta ja lisas, et ka muud riskitegurid on haiguste kujunemise puhul olulised.

Kas ja kuidas end kaitsta?

Jämeosakesed ei jõua üldiselt autosse ega siseruumidesse. «Kui on suured praod akende vahel, siis nad jõuavad ka tuppa, aga üldiselt püsivad päris hästi väljas,» lausus Orru. Ta tõdes, et heitgaasid jõuavad ka siseruumidesse. Orru lisas, et mida väiksemad on osakesed, seda paremini need siseruumidesse levivad.

Õues liikumist ei tasu siiski karta, sest Orru sõnul tuleb aktiivne liikumine alati kasuks. Isegi kui puututakse kokku õhusaastega, siis aktiivsest liikumisest saadud kasu on suurem kui õhusaastest saadud kahju. Dotsent ei soovita samas siiski kesklinna sportima minna, vaid eelistada aktiivset liikumist näiteks äärelinnas või mere ääres. «Ka Tallinna puhul on näha, et Õismäel ja Põhja-Tallinnas, kus asuvad mõõtejaamad, on vähem teetolmu kui näiteks Liivalaia tänaval, kus on kolmas mõõtejaam,» rääkis Orru ja lisas, et end saab kaitsta, kui vältida kõige saastunumaid kohti.

Dotsendi hinnangul on osakeste vähendamine lihtne. «Inimesed peaksid valima teekatet rohkem kulutavate naastrehvide asemel lamellrehvid, linn rohkem tänavaid puhastama ja riik soodustama nende meetmete rakendamist,» rõhutas Orru koostöö olulisust.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles