Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Teadlased annavad nõu, kuidas elada 120 eluaastani

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tervislik toitumine võimaldab teadlastel uuendusi rakendada.
Tervislik toitumine võimaldab teadlastel uuendusi rakendada. Foto: PantherMedia / Scanpix/ Ronalds Stikans

Kui teadlased tegevad pidevalt inimeste pikema eluea saavutamisega ja nende töö tulemus võib kanda vilja alles järgmiste generatsioonide jaoks, siis praegustele inimestele on teadlaste soovitus teha positiivseid muudatusi oma elustiilis ja neile kindlaks jääda. 

Maailma juhtivad gerontoloogid ehk vananemise uurijad on pikalt otsinud viise, kuidas vananemisprotsessi takistada, kirjutab Telegraph. Mais toimunud rahvusvahelisel pikaealisuse sümpoosiumil Šveitsis Genfis, kus keskmine eluiga on maailmas kõrguselt teisel kohal, (82,9 aastat võrreldes keskmise 70,4) tutvustati uut uurimust, mis näitab, kuidas varsti võib olla võimalik pidurdada bioloogilist või nn sisemist vananemisprotsessi. Teadlaste sõnul ületavad sellised läbimurdelised uuringud kaugelt praegust oodatavat eluiga. 

Itaalia Bologna ülikooli immunoloogia professor Claudio Franceschi, kes kirjeldab vananemist kui haigust, on veendunud, et me saame oma keha muutuseid kontrollida. Kuigi selle saavutamine ei ole kerge, on ta arvamusel, et nad leiavad pikaealisuse retsepti.

Mitmed Silicon Valley miljardärid on suunanud oma miljonid vananemisvastasesse võitlusesse. PayPali kaasasutaja Peter Thiel investeeris ühingusse Breakout Labs, mis on pühendunud organismi mandumist põhjustavate haigustega võitlemisele. Veel üks näide vananemisteadusesse paigutatud varadest on PageRanki ehk Google´i tuntuima otsingumootori looja Larry Page, kes suunas 750 miljonit firma fondidest biotehnoloogia uurimisfirmasse Calico, mille eesmärk on võidelda vananemisega seotud haigustega.

Kui tõenäoliselt saavad uudsetest tehnoloogiatest kasu eelkõige tulevased generatsioonid, siis nn praeguse aja inimestele on Geneva sümpoosiumi nõuanne elustiili korrigeerida. Väikestel positiivsetel muudatustel igapäevaelu rutiinis on meie pikaealisusele kõige suurem mõju.

Euroopa gerontoloogia ja geriaatria ühenduse president professor Vladimir Khavinsoni sõnul on puhas keskkond, värske toit, füüsiline aktiivsus ja meditsiinilised edusammud need, mis võimaldavad praegu noortel inimestel elada kuni 120-aastaseks. Tervisliku elu elamine annab hea aluse eluea pikenemisele ja samal ajal on teadlaste töö võimaldada inimestel terveks jääda võimalikult kõrge eani. 

Tagasi üles